Naeris (Brassica rapa subsp. rapa) oli armastatud köögivili juba vanade kreeklaste ja roomlaste söögilaual. Eestisse jõudis ta mõni sajand tagasi ja oli enne kartuli võidukäiku üks meie esivanemate peamisi kõhutäitjaid.

Naeris ja kaalikas on välimuselt, maitselt ning biokeemiliselt koostiselt sarnased, sageli aetaksegi neid segi. Naerist peetakse vanemaks köögiviljaks. Arvatakse, et kaalikas on naeri ja kapsa ristand.

Naeri eelis kaalika ees on see, et tema kasvuaeg on lühem ja saaki saab hakata rutem tarvitama: kui aprilli lõpus või mai algul külvata, saab mahlaseid juurvilju peenralt võtta juba suve keskel, kaalikas valmib aga alles sügisel. Pealegi on enamik naeri sorte kaalikast mahedama maitsega. Toorelt on naeril nõrk redisemaitse.

Naeril on veel üks hea omadus: toiduks saab kasutada ka tema noori lehti, milles on rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi, kaltsiumi, rauda, fütondsiide jm kasulikku.

Naeril on palju sorte. Juurvili võib olla lapik või ümar, koor värvuselt kollane, valge või mõnel sordil ülemises osas ka violetne. Sisu on valge või kollane.

Külva otse peenrale

Kuna naeris ei talu ümberistutamist, tuleb seeme külvata kohe peenrale ja pärast tärkamist harvendada tõusmed parajatele vahedele.

Suvel söömiseks külva kevadel esimesel võimalusel, kui muld on tahenenud. Seeme hakkab idanema juba 1–3º juures, tõusmed taluvad kuni –3º öökülma. Naeris tärkab 4–6 päevaga. Säilitusnaeris külva juuni lõpus või juuli algul.

Järgi külvikorda ja ära külva sinna, kus eelmisel aastal kasvasid ristõielised: naeris, redis, kaalikas ja kapsad.

Tasub teada, et maakirbud võivad tõusmed hävitada paari päevaga. Tõrjeks raputa külvidele õhuke kiht puutuhka ja pritsi tõusmeid küüslauguleotisega.

Esimest korda harvenda taimi idulehtede faasis, jättes tõusmed 3–4 kaupa punti. Kui on arenenud 3–4 pärislehte, jäta harvendades igast pundist alles tugevaim taim. Lõplik taimevahe on 10–15 cm. Kõik väljatõmmatud taimed kasuta vitamiinirikka rohelisena ära köögis.

Lihtne kasvatada

Naeri kasvunõuded on hästi sarnased redisega. Mahlaste juurviljade saamiseks on vaja palju niiskust, sest liiga kuivas mullas jäävad naerid väikeseks, muutuvad puiseks ja kibedaks. Kuival ajal kasta naereid hoolega.

Naeris kasvab üsna hästi ning annab saaki ka kerges varjus. Mullaviljakuse suhtes ei ole ta nõudlik. Väga lahjale mullale lisa komposti või kõdusõnnikut. Lühikese kasvuaja tõttu ei vaja naeris lisaväetamist.

Sööma võib hakata 5–6 cm läbimõõduga juurvilju.

Säilitamiseks mõeldud naerid korista septembri lõpus või oktoobri algul. Jälgi, et öökülm saaki ei rikuks (naeris ei talu alla –3º), külmunud juurvili muutub maitsetuks. Lehed lõika ära tüügast jätmata. Tarvita naerid ära aasta lõpuks, kuna need ei säili nii hästi kui kaalikad.

Mõned nipid

* Liiga tiheda külvi korral naeris juurvilja ei moodusta, vaid kasvavad ainult pealsed.

* Väga kuumal suvel ei moodustu korralikku juurvilja.

* Naeris on tundlik kaaliumi- ja booripuuduse suhtes.

* Puutuhaga väetatud maal kasvavad maitsvamad naerid.

Mida head on naeris?

* Rohkelt mineraalaineid.

* Palju C-vitamiini ja B-grupi vitamiine.

* Kiudaineid.

Leplik ja kiirekasvuline naeris