Koht
Enne labida maasselöömist tuleb peenrale õige paik leida. Peenart võib rajada küll aias kõikjale, kuid eri kohtades edenevad taimed erinevalt. Taimed, mida kasvatatakse õite ja viljade pärast, vajavad oma ilu ja maitsvuse saavutamiseks kindlasti päikest. Seega sobivad neile krundi lõuna- ja läänepoolsed kohad. Taimed, mis palavat päikest ei talu, tasub istutada idakaarde.

Lillepeenart pole tark rajada…
…puude alla ja lähedusse – puude juured on tugevamad kui püsikute omad ja nii võtavad nad tugevama õigusega toitained mullast endale.
…madalasse kohta – sellised paigad on sügisest kevadeni tihti vee all ning vees ligunemine ei meeldi peaaegu ühelegi taimele. Pinnase tõstmine küll parandab mõnevõrra olukorda, kuid targem ja vähem kulukas on rajada märga kohta hoopis sooaed.
…tänavapoolse aia äärde – kui peres on koer. Koer on uudishimulik kõige väljaspool aeda toimuva vastu ja neli jalga, mis pidevalt üle peenra jooksevad, hävitavad taimed. Peenrad päästab koera käest vaid elektrooniline piiraja.
…maja põhjaseina äärde. Nii valgusvaesesse paika sobivate taimede valik on üsna piiratud, sinna sobivad enamasti lehtdekoratiivseid pinnakattetaimed.

Kuju
Kui koht valitud, tuleb maha märkida peenra kuju. Loogelise peenra korral on hõlpus kujundada piirjooned aiavoolikuga, mida tuleb nii kaua käänata ja pöörata, kuni hing tulemusega rahule jääb. Kui tahta aga sirget peenart, tuleks maasse torgata tokid ja nende vahele siduda nöör.

Piirded
Lillepeenra võib jätta ilma piireteta (jääb loomulikum) või piirdega ääristada (hiljem lihtsam hooldada).
Enamasti külgnevad lillepeenrad muruga. Paremini õnnestub piirdeta peenral muru ja lilli üksteisest lahus hoida savisema pinnasega aias. Kui maapind on kõva, on peenra äär korrektne ega vaju vihmaga ära. Kuid ka siis tuleb suve jooksul mitu korda muruäärt lõigata.
Hea variant on ka muru ja peenra vaheline kraav. Niiske pinnase puhul täidab see ka vee äravoolu renni ülesannet. Kui kraav on piisavalt lai, ei kasva muru märkamatult lillepeenrasse ja saate õigel ajal jaole.
Kui otsustate peenra ja muru vahele piirde panna, tasub see paigaldada juba peenra rajamisel, kaevamistööde käigus. Enamasti kehtib reegel: mida nähtamatum piire, seda kaunim tulemus. Heaks piirdeks on spetsiaalsete vaiadega maasse kinnituvad tugevast plastist või metallist peenraääred. Tänu kinnitustele ei kerki äär talve jooksul maapinnast välja.
Spetsiaalset peenraäärt asendavad ka puidukaitsevahendiga töödeldud 20 cm laiused lauad, mis vertikaalselt maasse asetatud. Laua äär võiks olla servatud, siis on hiljem mugavam muruniidukiga sellel sõita.

Peenraäärena ei tasu kasutada…
o …rohelisest või mustast plastist lainelisi peenraääriseid – talv kergitab need maa seest üles, pealegi murduvad need kergesti, nii et peenraümbrus on tükke täis ja kole.
o …raudkive – muru kasvab kivide alt ja vahelt peenrasse ning seda on väga raske sealt välja rohida. Rusikasuurustest kividest ääris muudab peenra ka näotult kirjuks, sest enamasti on kivid eri tooni ja värvi.

Umbrohust lahti
Tulevase peenra asukoht tuleb puhastada umbrohust. Selleks on kolm võimalust:
• Kaeva kogu maa labidasügavuselt läbi ja nopi kõik umbrohujuured välja. Oota paar nädalat – selle aja jooksul ilmub välja kaevamise ajal peitu jäänud umbrohi, mis tuleb nüüd eemaldada. Kui oodata ei jaksa, tuleb umbrohi hiljem kultuurtaimede vahelt välja kitkuda.
• Peenra tegemiseks võib tuua ka uut umbrohupuhast mulda. Uus mullakiht peab olema vähemalt 30-sentimeetri paksune ja et vana umbrohi sellest läbi ei kasvaks, tuleb peenraalune vana pinnas paksult ajalehtedega katta.
• Kõige vähem vaeva kulub ehk siis, kui kogu olemasolev taimestik umbrohutõrjevahendiga tappa. Kuid tasub hoolega järele mõelda, enne kui selle kasuks otsustada – umbrohutõrjevahendid on mürgised ka teistele elusorganismidele, sealhulgas inimesele.

Peenra toitmine
Peale umbrohu hävitamise on teine eeltöö kauni ja kasuliku peenra saamisel viljakas muld. Raske savimuld on küll viljakas, kuid selles pole õhku. Et savine pinnas saaks kobedamaks ja vett paremini läbi laseks, lisage sellele liiva ja turbamulda. Uue peenra rajamisel tooge peenramaale komposti, hästi lagunenud sõnnikut või uus korralik muld ning kaevake see olemasoleva pinnasega segi.
Kui paks kompostikiht peenramaale tuua? See oleneb olemasoleva mulla viljakusest ja taimedest, mida sinna istutatakse. Suured püsikud ajavad oma juured 40 cm, väiksemad 15–20 cm sügavusele. Seega peaks püsikupeenral läbi kaevatud viljaka kihi paksus olema vähemalt 50 cm, sest uus pinnas tiheneb juba aastaga ja vajub kokku, nii et taimedele jääb alles tunduvalt õhem toitainerikas kasvukiht.

Viimistlus
Purustage kaevamisest jäänud mullakamakad ja rehitsege peenar rehaga tasaseks. Asetage taimed pottidega või lahtiselt peenrale, et veenduda paigutuse õigsuses. Kui kujundus meeldib, asuge istutama. Püsikute vahele on tark panna esimesel aastal neutraliseeritud turvast ja istutada pinnakattetaimi. Esimesel suvel vähendab rohimisvaeva turvas, teisel suvel on abiks juba pinnakattetaimed ning kolmandal suvel on püsikud juba ise nii suured, et umbrohi nende vahele kasvama ei mahu.

Uus peenar – kuhu ja kuidas?