Eestlane grillib, mitte ei küpseta

Kui mujal on pitsaahjud üsna levinud, siis meil pole need kuigi populaarsed. “Olen tööalaselt sattunud Jaapanisse, kus pitsaahjusid on palju, ka Ameerikas on need levinud,” räägib Ollino. “Eestlasele meeldivad suured asjad,” lisab ta. “Näiteks suured välikaminad, mille kõrval on oma gaasigrill. ”

Ehkki pitsaahi tundub paljudele liialt väike, on see Ollino hinnangul tunduvalt praktilisem ning ka märksa odavam kui kamin. Kui tuli all, on see ka kamina eest. “Meil pole küpsetamine eriti populaarne, eestlane on pigem grillija,” leiab Ollino ja märgib, et tema ise küll peaaegu kunagi ei grilli. Seda enam, et pitsaahjus saab küpsetada kõike, ka liha.

Viese on õppinud looduslikest savisegudest pitsaahju ehitamist Iirimaal. Juhendas teda Ameerikas elav tuntud cob-savitehnika meister Ianto Evans, kes peale käsitsi voolitud savimajade ja köetavate savidiivanite on kõigile jõukohaseks teinud ka kupliga pitsaahju ehitamise. “Just Evans ja tema õpilased on savist pitsaahju tuntuks teinud üle maailma,” kiidab Viese.
Kuppelahju ehitades tehakse selle alla liivast makett ehk pall, mille peale ehitatakse savist-liivast seinad. “Segust tehakse pallikesed, muljudes need käte vahel tihedaks. Seejärel surutakse need tugevasti seina,” kirjeldab Viese töö käiku.

Segu vajab testimist

Et kindel olla, kas segu on ehitamiseks sobiv või mitte, tuleb seda enne kasutamist testida – selleks lastakse tennisepallisuurusel segupallil puusa kõrguselt maha kukkuda ja vaadatakse, kas see puruneb. “Kui palli tekib kukkudes mõni mõra, siis on savi vähe. Kui aga pall kukub laiaks nagu pannkook, on selles savi või vett liiga palju,” räägib Viese. Segu vajab eelnevat testimist, sest liiv ja savi on omadustelt alati veidi erinevad ning valmis retsepti ei ole.

Kui segu on juba veidi tahenenud, võib ukse sisse lõigata. Et ukseava oleks tugevam, teevad meistrid selle šamotist võlviga. “Kui ehitada ilma korstnata, tuleb suits välja samast kohast, kust pirukad sisse lähevad,” ütleb Viese, kes ise teeb siiski põhiliselt korstnaga ahjusid. Savi ja liivaga ehitades võib sissepääsu kohale mõrasid tekkida, mida tähele ei pane. Ent tuleohutus on väga oluline. Ilma korstnata õueahju läheduses ei tohi olla ka põlevmaterjali, sest ahjust väljuv suits on kuum.

Pitsaahju võib teha kas lihtsama – ühekihilise, mis valmib ühe päevaga, – või keerukama ehk paksema seinaga. Viimane seisab pikemalt soe, puid kulub vähem ning tuld ei pea nii hoolsalt all hoidma kui õhema seinaga ahjus. Lihtsam ühekihiline ahi võimaldab küpsetada pitsasid ja saiakesi. Kui aga soovite ahju panna pikemat küpsetamist vajavat leiba, praadi või pirukaid, on vaja rohkem kihte. “Mina teen viiekihilisi ahje,” räägib Viese, kel endal on kodus 23–25 cm paksuse seinaga ahi (ühekihilise seina paksus on 8–9 cm). “Materjali põhimass on sama, ent ahjul on kihte rohkem – näiteks ka mõraohtu ja soojuskadu vähendavad vahekihid,” kirjeldab ta.

Ahju ehitamiseks pole palju vaja: šamottkive, liiva, savi ja soovitavalt ka isoleermaterjali. Paksu seinaga ahju hind jääb 3000 euro kanti – ahju maksumus algab 2500 eurost, ent kui tarvis on ka alust, on maksumus suurem.

Viese rõhutab, et ahju alus on oluline ja seda ei tohiks ehitades unustada, sest tegu on ikkagi tulega. Aluse saab ehitada kivist või puidust, puitalus nõuab korralikku kaasaegset isoleermaterjali ja õhuvahet.

TEE ISE | Oma aia savist kuppelahjus saab valmistada nii pitsat kui pirukat