„Saime päranduseks hooneteta vana talukoha. Maatükk on aastaid tühjana seisnud, nüüd soovime sellele ehitada suvekodu. Üllatusena avastasime hoovilt suure sipelgapesa. Paraku pole me vaimustuses koduhoovis ringi sibavatest sipelgatest. Mida teha? Pesa me hävitada ei taha, aga oma aeda seda ka ei sooviks.“

Vastab Monika Laurits-Arro, Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo vanemspetsialist

Enne, kui asuda sipelgapesa koduhoovist kõrvaldama, oleks vaja välja selgitada, kas pesas elavad kaitsealused metsakuklased või tavasipelgad. Kuklased on kaitsealused ja nende pesa teisaldamiseks on vaja luba Keskkonnaametilt. Tavasipelgate pesa ümber kolimiseks ei ole luba vaja.

Et teada saada, kelle pesaga on tegu, tuleks pesast ja sipelgatest teha pilt, et keskkonnaametnikud saaksid täpsustada liigi. Lisaks on vaja kirjeldada sipelgapesa asukohta ja teisaldamise põhjust. Kui tegu on kaitsealuste kuklaste pesaga, väljastab Keskkonnaamet selle teisaldamiseks loa koos detailse juhendiga, kuhu on märgitud ka pesa teisaldamiskoht.

Viia pesa metsa või niidule?

Üldjuhul ei pruugi tavasipelgate pesa teisaldamine olla üldse vajalik, sest järjepideva häirimise ehk tavapärase inimasustuse korral kolivad nad enamasti ise mujale. Kui tavasipelgate pesa koduhoovis siiski ette jääb ja näiteks ehitustööd segab, tuleks silmas pidada seda, et tavasipelgad (murelased ja rautsiklased) on niiduliigid. See tähendab, et nende pesa ei tohi viia metsa, kuna see pole nende loomuomane elukeskkond. Nemad peab ümber asustama mõnele lagedale alale.

Kui sipelgapesa on hoovist ära viidud, tuleks sipelgapesa põhja panna repellente ehk peleteid, et pesakaaslased seda uuesti ei hõivaks. Silmas tuleks pidada ka seda, et mida suurem on sipelgapesa, seda töömahukam on selle eemaldamine. Vahel tuleb seda teha mitu aastat järjest, sest kui mingi osa pesast on jäänud siiski maapinna sisemusse või hoone konstruktsioonidesse, jätkub selles pesas elutegevus.

Kolimise asemel juhi sipelgad pesapaigast eemale

Kasulik on teada, et sipelgad kasutavad liikumisel ja omavahelisel suhtlemisel lõhnaradu ning nende lõhkumisega saab sageli sipelgaid ebasobivatest kohtadest eemale. Selleks puista või piserda nende käiguteedele tubakatolmu, rohelise seebi tõmmist, nõgeseleotist või ka puhast vett. See võib panna neid pesa ise ümber kolima.

Neli nõuannet sipelgapesa siirdamiseks

1. Millal? Parim aeg kuklaseperede ümberasustamiseks on varakevad. Tavaliselt aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe pärast lume sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale. Kuu aega hiljem mais on samuti võimalus kuklaseperet ümber asustada, sest siis lõpetavad emasipelgate esimestest munakurnadest arenenud nukud oma arenemise ning algab emas- ja isassipelgate koorumine.

2. Kuidas? Sipelgapesa teisaldamisel ei piisa vaid maapealse pesakuhja mujale viimisest. Siirdamisel peab jõudma ka pesakuhila all maapinna sees asuvate emakäikudeni, sest tähtis on üles leida ja ümber asustada ka sipelgate varuisendid, haue ja emasipelgad. Nii tagatakse sipelgakoloonia elujõulisus ka uues pesakohas.

3. Kuhu viia? Ümberasustatava sipelgapesa uus asukoht peab olema vanast asukohast vähemalt 500 meetri kaugusel. Kuklastele sobivad parasniisked ja kuivemad metsakooslused, kus ei ole karta üleujutusi. Kindlasti tuleks jälgida, et kohas, kuhu sipelgapesa viiakse, poleks ümberasustatavate või ka teiste sipelgaliikide elujõulisi peresid.

4. Mida teha, et sipelgad tagasi ei tuleks? Väljakaevatud ja ümberasutatud pesa põhja võib panna peletuseks tubakatolmu või rohelise seebi tõmmist, et pesakaaslased seda uuesti ei hõivaks.

Sipelgad koduaias: kas nende pesa saab ümber kolida?