Puhasta maasikapeenar kuivanud vanadest lehtedest ja põleta ära. Hävitada tuleb ka haigustunnustega (pruunide või punaste laikudega) lehed, mis on lume all talvitunud. Varasema saagi saamiseks võib taimedele asetada katteloori, sest soojemas keskkonnas kasvavad nad paremini. Sama võib teha ka rabarberi ja spargliga. Kuu keskpaigast alates, kui muld on soe, saab teha esimesed hernekülvid.
Vajuta tagasi kõik talvega üles kerkinud mättad ja püsililled, et nad mullaga uuesti korraliku kontakti saaksid. Mutimullahunnikud tasanda ja kahjustatud kohtadele murul too uut mulda ning külva sinna muruseemet.
Väeta peenraid, kuhu ilmuvad esimesed sibullilled. Seda juhul, kui neile istutamisel väetist sibula alla ei pandud. Väetada tuleb juba enne õitsemist, et neile jõudu anda, ning kompleksväetist ei tuleks pilduda mitte mullapinnale, vaid püüda see kobestada mulla sisse. Püsilillepeenardelt lõika ära kuivanud lehed ja varred ning hävita. Liiga tihedaks ja üksteisele selga kasvanud puhmikud kaeva välja ja jaga väiksemateks osadeks. Jagamine noorendab neid ja ühtlasi tagab mitmetel liikidel parema õitsemise. Kui kõik see tehtud, laota peenardele värsket komposti, see on ühtlasi ka multši eest ja aitab maha suruda umbrohtu.
Ära unusta ka aedniku parimaid abilisi – linde! Kui sügisel jäid pesakastid puhastamata, tee seda aegsasti, sest pesitsusaeg on praktiliselt käes. Kuna linnud ise kaste ei puhasta, vaid toovad pesamaterjali kogu aeg juurde, siis on igasuguste tüütute parasiitide vältimiseks vaja pesakastid eelmise aasta sodist puhtaks kraamida, kui vaja, parandada ja uueks hooajaks valmis seada. Siiski tuleb enne veenduda, et kast tõepoolest veel tühi on. Kui olete omadega hiljaks jäänud, tuleb puhastustöö ette võtta sügisel.

PÕHJALIK ÜLEVAADE AIATÖÖDEST APRILLIS: millega saab oodata ja millega oled hiljaks jäänud?