„Võiksin rääkida, kui palju ma olen nutnud,” ütleb Marika Hanson. Kurvastanud rooside, noorte viljapuude ja muude taimede pärast, mis suvekodu liivasel maal üksnes kiratsesid. „Ühel hetkel oli selline tunne, et ma ei pane siia enam mitte midagi kasvama ja las ollagi ainult muru.”

Õnneks läks teisiti ja praegu rõõmustavad aias silma võluvad lillebordüürid ja roosimeri terrassi ees, hapupeenras õitsevad varasuvel rodod ja seejärel sügiseni hortensiad. Noored viljapuud annavad juba saaki ja kastpeenardest saab rohelist kraami köögi jaoks.

„Ma tahan inspireerida ja julgustada teisigi oma unistuste aia loomisel vaesele ja kuivale liivasele pinnasele,” ütleb perenaine. Marika ja Erik elavad Stockholmis, aga käivad tihti Eestis oma maakodus toimetamas. Rootsi kolisid nad mitukümmend aastat tagasi seoses mehe otsusega emigreeruda..Marika on tantsuõpetaja ja koreograaf, kes sai oma tegevusega tuntuks juba siis, kui veel Eestis elas. Praegu on tal Stockholmis oma tantsu- ja moestuudio.

Matsase talu, praegune Villa Hanson, sai pere suvekoduks tänu Eriku emale kunstnik Silvia Hansonile, kes kasutas nõukogude ajal seda rannarootslaste talu loomemajana. Omanikud olid sõja jalust põgenenud ja koht oli seisnud tükk aega tühjana. Maade tagastamise ajal ostsid Marika ja Erik selle õigusjärgselt omanikult endale. Hooned on nüüdseks põhjalikult renoveeritud, need on tänapäevaste mugavustega ja ilusad nii väljast kui seest. Väiksem maja õue serval on aasta ringi kasutuses külalismajana.

Roosid meetrisel mullapadjal

Kümme aastat tagasi oli Marikal ümmargusem sünnipäev. Lõikelillede asemel palus ta tuua taimi, mida saaks aeda istutada. Kingiti palju püsililli ja roose. Kuna maja on punane, siis palus perenaine tuua vaid punaseid, roosasid ja valgeid roose ning mitte kollaseid, mida ta ei tahtnud punasega kokku panna.

„Istutasin roosid maja seina äärde seal vanast ajast kasvanud roosakaspunaste õitega roniroosi kõrvale ritta. Kuigi lisasin istutusauku ka viljakat musta mulda, olid nad seal väga viletsad. Ju sõi liiv mulla ära.”

Marika kurvastas paar aastat, aga siis tuli külla sõbranna, kes ütles optimistlikult: „Sa ei peagi kõike ise oskama! Soovitan sulle kahte toredat Räpinas aiandust õppinud tüdrukut Pärnust. Kutsu nad appi.”

Katrin Kaevats ja Sigrit Landing vaatasid roosid üle ja ütlesid, et need saab ära päästa. Uus roosipeenar otsustati teha seinast kaugemale terrassi ette. Aednikud kaevasid puhta liiva sisse tohutu, umbes 1,2 meetri sügavuse augu, katsid seestpoolt geotekstiiliga ning täitsid viljaka musta mullaga. Roosid on nüüd igal suvel kaunilt õitsenud. Lõunakaarde avaneval majaküljel tunnevad nad end ülihästi, kosutuseks saavad peale roosiväetise ka hobusesõnnikut.

Inspiratsioon Monet’ maalilt

Varem laius maja ümber ainult muru, nüüd aga kulgeb jalgväravast ukseni Ungru paekiviga kaetud aiatee. Ukse ees kasvanud kaks vana ja seest õõnsat õunapuud võeti maha kohe alguses. Ome ilu kaotanud eakad sirelid ja taraenelahekk kadusid siis, kui maantee asfalteeriti ja polnud vaja enam kaitset tolmu eest. Maja lähedal murus kasvas vaid lapike tähklavendleid, kellele sobis kuiv liivane pinnas oivaliselt.

Marika meenutab, kuidas sündis aiateed ääristav kaunites värvides taimebordüür: „Mees tahtis ainult lavendleid, aga mina ütlesin, et peenar peab olema ilus ja õitsema terve suve. Näitasin oma aiaabilistele pilti ühest Claude Monet’ aiamaalist ja ütlesin, et tahan samuti neid kolme värvi: roosat, helerohelist ja lillat. Mis taimed need võiksid olla?”

Nii saidki peenrale vaheldumisi lillakassinised tähklavendlid, salatiroheliste lehtedega madalad jaapani enelad ning roosade õitega roosid. Veidi on ka metssalveid, mis hakkab õitsema palju varem kui lavendel ja siis tundub, et lavendel juba õitseb. Roosid õitsevad korduvalt kuni sügiseni.

Uhked amplid

Roosad roosid pikas taimebordüüris olid nii ilusad, et Marika soovis roosasid õisi ka suvelilleanumatesse. Ka vanasti majas olnud roosaroosiline tapeet ütles ette, mis värvi tuleb kasutada. Marika soovis sel moel alles hoida sidet maja minevikuga.

Veranda ja terrassi lillekastides kasvasid üle-eelmisel suvel roosa-valgekirju õiega pelargoonid koos helehõbedase lehtdekoratiivse kard-hõbepaelaga. Külalismaja ja köögiterrassi juurde pandi rippuma aga hiiglaslikud roosa-valgekirjud petuuniapallid.

Uhked amplid tehti Marika soovide järgi paar küla edasi Noarootsis Lilleparuni taimeäris. Hiiglasliku õiepalli, mille läbimõõt on umbes 80 cm, moodustab kümmekond taime. Suurel amplil on tohutu isu ja iga kord tuleb kastmisvette lisada väetist, muidu sellist õiemerd ei näe. Suvekuumaga kastis perenaine neid iga päev.

Hapuaed ootab veel pohlavaipa

Viimase suurema ettevõtmisena valmis maja ees veranda kõrval turbapeenar. Siia koliti kümme aastat tagasi kingitud tüvihortensia, mis teisel pool maja ei tahtnud üldse edeneda, aga hapus turbas läks väga ilusasti kasvama ja õitsema.

Tüvihortensia seltsi istutati veel kolm hortensiat, kaks rododendronit, eerikaid ja kanarbikke ning toredate puna-valgete viljadega talihalja. Turbapätsidest servale valas perenaine jogurtitopside loputusvett, et see rutem sammalduks. Marika tahab siia metsast tuua ka mustikaid ja pohli: „Mõtle kui vahva, kui kohe ukse kõrvalt saab pista suhu metsamarju!” Pohl on ühtlasi ka väga hea pinnakatja.

Viljapuud ja köögipeenrad

„Esimesed viljapuud, mille istutasime, jäid nii nagu roosidki kiratsema,” meenutab Marika. Mõni aasta tagasi, kui asjatundjad juba abiks olid, istutati uued: kaks õunapuud, ploomipuu, hapukirss ja maguskirss ehk rahvapäraselt murel. Üks vana õunapuu jäi siiski alles.

Viljapuude rivi kulgeb paralleelselt mõlemal pool aiateed. Kevadel õitsemise ajal on valgetes õites „allee” eriti ilus, taimebordüür on siis värkselt salatiroheline ja selle vahelt kerkivad madalate ilulaukude heledad õisikupallid. Külalismaja ees õitsevad suve alguses lillade õiepallidega kõrged ilulaugud.

Viljapuid ümbritseb maapinnal mururoboti pärast murupiiraja, et masin ei läheks noorte tüvede vastu. Tänu niiskust hoidvale paksule koorepurumultšile kasvavad puud hästi.

Jumalikud suvenädalad

Marika ja Erik on rajanud mõnusa koha, kus suvel puhata. Elumajal on aiaelu nautimiseks kaks suurt terrassi: maja ees lõunas on päikeseterrass, hommikupäike soojendab köögiterrassi. Mõlemaid ühendab maja küljel kitsam terrass.

Moeetenduste korraldaja Marika teeb külalistele sageli nalja, näidates, et tal on kaks moelava: pikk aiatee on kivi-catwalk, kitsam terrassiosa puu-catwalk. Ümber maja kulgev terrass on väga mugav, sest toast tulles saab paljajalu puhta tallaga ühelt terrassilt teisele minna.

Pererahvas saab oma mõnusas maakodus olla aastas mitu kuud, siin peetakse jõule, lihavõtteid, jaanipäeva ja nauditakse Eesti suve.

„Aeda rajama hakates oli eesmärk teha võimalikult lihtsasti hooldatav aed, mis oleks ilus just sel ajal, kui meie siin oleme, ja mille ilu oleks harmooniline nagu Claude Monet’ maalidel. Rõõmustame, et see on õnnestunud.”

Kolm küsimust Marikale

* Millal on võluvate taimebordüüride ilu tipphetked?

„Mingil ajal juuli alguses õitsevad roosade õisikutega jaapani enelad ja roosad roosid korraga. Kui õied avavad tähklavendlid, on aiatee servad paksult kimalasi, meemesilasi ja liblikaid täis, see on neile külluslik toidulaud. Kõigele lisandub lavendli võrratu aroom.”

* Kas roose on veel isu juurde istutada?

„Korra mõtlesin, et teeks värava juurde valgetest roniroosidest kaare, aga siis kuulsin, et valgeõielised sordid õitsevad ära juba varasuvel ehk enne, kui ma maale jõuan. Ja siis on kogu suvi vaid igav lehestik. Sain hulga parema soovituse istutada lillebordüüri otstesse suurteks pallideks tüvihortensiad ’Vanille Fraise’, mis puhkevad varakult juulis valgena ja hakkavad üsna varsti roosatama.”

* Kuidas hooldate suurt muruvälja?

„Seda teeb robotniiduk, meie Mururoobert. Ta saab ilusasti hakkama mõlema aiapoolega. Meie parim investeering.”

Lilledega maalitud suvekodu