Hooldusvaba mesindust ei ole

Esmapilgul võib kogu asi tunduda väga lihtne – kevadel tood aga tarud kohale ja sügisel kogud mee. Tegelikult aga ilma hoolduseta ei saa. Ergo Oolup käib iga 9–10 päeva tagant kohal, vaatab, kuidas mesilindude elu on edenenud, ning vajadusel teeb kärjeruumi juurde. Õigeaegne tegutsemine ja lisaruum aitavad ära hoida ka mesilaste sülemlemist. Samas on katusemesindus mõneti komplitseeritud ja eeldab teatud tingimusi. Põhiline on vaba ligipääs, sest mitte kõigile ei meeldi liikuda samas trepikojas või sõita liftis koos mesilastega. Eriti veel spaas ja meevõtu ajal, mil hulk mesilasi veel kärjel ronib. Aga õnneks pole hotellis tänaseni mesilastega mingeid probleeme olnud. Meevõtmise ajal on nad ehk veidi rohkem erutatud, kuid üldjuhul on omadega piisavalt ametis, et ümberringi toimetavatele inimestele mitte tähelepanu pöörata.

Mesilasi elab ühes tarus umbes 80 000 ja enamik neist on emased töömesilased, kelle eluiga on ligikaudu 30 päeva. Isaseid mesilasi nimetatakse leskedeks ja nende ainus ülesanne on emane munemiseks viljastada. Talvel selliseid muidusööjaid ülal ei peeta ja nad visatakse tarust välja. Ema eest aga hoolitsetakse lausa luksuslikult – igal hetkel ümbritseb teda 5–6 mesilast, kelle ülesanne on pere loojat toita ja muudmoodi abistada. Selline tähelepanu kulub väga ära, sest ühes ööpäevas muneb ema rohkem mune, kui ta ise kaalub. Üksik mesilane talve üle ei ela, vaja on kogukonda – erinevalt herilastest või kimalastest, kes üksi maasse pugenuna talve üle elavad ja kevadel kogu pere loomist nullist alustavad.

Linnamesi on hea

Katusemesila kõrgaeg on juuli lõpus ja augustis, siis on mee kvaliteet kõige parem ja õige aeg mett varuda. „Ka maitse on sel ajal parim – seal on natuke kõike,“ selgitab Ergo Oolup. Rapsi-, tatrapõllu või kanarbikumetsa äärest korjatud mees on valdavalt ühe liigi tolmuterakesed, kuid segumesi on rikkalikuma maitsega. Samas tõdeb mesinik, et linnamaadelt katusele kogutud mee puhtus ja kvaliteet on tihtipeale parem kui kusagil rapsipõllu ääres. Tallinna peetakse Eesti linnadest selle tiheda liikluse ja õhus lenduva peentolmu tõttu üheks saastatumaks, kuid katustelt kogutud mete analüüsid näitavad, et linnakeskkond on piisavalt liigirikas ja puhas. Isegi raskemetallide sisalduse pärast ei pea linnamee sööja muretsema.

HEAD METT SAAB KA LINNAST: 160 000 mesilindu elavad katusel