Viljandis saab novembri alguseni näha osavate nõelakunstnike loomingut

Seni suurt publikumenu nautinud näitus on Viljandis avatud 1. novembrini. Viimased kuraatorituurid näitusel toimuvad 10. ja 24. oktoobril algusega kell 13.00.

Väljapaneku keskmes oleva Maria Peedi (1913–2002) pärandi hulka kuulub enam kui kakssada teost: tikitud pildid, gobeläänid, maalid, kudumid ja Muhu pätid. Näitus tõstab eriti esile Peedi hilisemas loomingus välja kujunenud „nõelmaale“ – kokku õmmeldud kasutatud rõivatükkidele tikitud detailseid pilte, mis jutustavad tema lapsepõlvest, Saaremaa maastikust, taluelust, inimestest, loomadest ja külasündmustest.

„Nii moodustub detailirohke päevikulaadne pildirida 20. sajandi Saaremaast, kus tähelepanelik vaatlus, loominguline vabadus ja käeline meisterlikkus põimuvad mälu, paiga ja enesetaju kihistusi kandvaks ainulaadseks tervikuks,“ kirjeldas Kondase keskuse juht ja näituse kuraator Mari Vallikivi. Ta rõhutas, et loomingu kõrval saab näitusel suurt tähelepanu Maria Peedi ning teiste autorite elulugu – mõjusa terviku moodustavad elu ja looming just koostoimes.

Näitusel „Pikad pildid, peened niidid. Peened pildid, pikad niidid“ on väljas Harri Aeru (1920–2006) suured ja väiksemad ristpistes piltvaibad. Alles pensionile jäädes tikkima hakanud mees kujutas oma töödes samuti Saaremaa paiku ja eluolu, põimides neid rahvajuttude, piiblilugude, ajaloo, mälestuste ja fantaasiaga.

Väikese, kuid värvika valikuga on esindatud Hilda Vilde (1921–2013). Tema töödes paistavad silma dekoratiivsus, julged värvid ja erinevate materjalide vaba ühendamine. Ka Vilde ei lähtunud tingimata etteantud mustritest, vaid lubas teostel kujuneda fantaasia, materjali ja värvi omavahelises koostöös.

Mari Vallikivi sõnul on selliste ametlikult tunnustamata, ent ainulaadse käekirjaga iseõppijate kunstnike looming viimastel aastatel pälvinud üha laialdasemat tähelepanu rahvusvahelises kunstimaailmas. Kondase keskuse jaoks on kunsti- ja käsitöö ning omaloomingu piirialadel tegutsevate autorite väärtustamine olnud südameasjaks enam kui kaks kümnendit.

Näituse teosed pärinevad erakogudest, Eesti Vabaõhumuuseumist ja Eesti Rahva Muuseumist. Väljapanekut toetab Eesti Kultuurkapital.