Kuna vannituba remonditakse tavaliselt järgmiseks kümneks aastaks, ei ole see kõige soodsamate valikute koht. Kui jätta tegemata asjakohane hüdroisolatsioon, planeerimata vee mõistlik äravool või töökindel ventilatsioon, võib kogu töö ja raha korstnasse kirjutada ja uuesti nullist alustada.

Miks nii kallis?
Võrreldes teiste eluruumidega on vannitoa remont ajamahukas ettevõtmine. Harva saab olemasolevast midagi säilitada, vaja on lammutada ja taas üles ehitada, kusjuures pea igaks töölõiguks on tarvis erioskusi – santehnik ei plaadi ja plaatija ei lahenda elektriküsimusi.
Amortiseerunud vannitoa remont võtab aega vähemalt poolteist, aga pigem kaks-kolm nädalat. Kuna vannituba on enamasti ka väike ja paljud tööetapid üksteisest sõltuvad, ei saa seal kõike paralleelselt teha.
Enne remonti tuleb vaadata üle tehnilised võimalused ja piirangud, nii vee- kui kanalisatsiooniühendused, ventilatsioon ja elektrivarustus ning planeerimisel sellest lähtuda. Võimalusel võiks veetorud ümbertõstmata jätta (kuigi seda saab teha), aga näiteks ventilatsioonikanaleid kortermajas muuta ei saa. Kui senist planeeringut soovitakse muuta või näiteks vannituba teiste ruumide arvelt laiendada, tuleb kindlasti konsulteerida mõne asjatundjaga ning korrusmajas on selleks vaja ka ehitusluba ja ühistu nõusolekut.

Mida saab ise teha?
Lammutamine võib olla päris ajamahukas, aga kui aega on, saab enamik inimesi sellega soovi korral ise hakkama. Vanad plaadid tuleb seintelt eemaldada, mööbel lahti ja ripplagi alla võtta. Plaadid ei tule tavaliselt lihtsalt lahti, töö on tolmune ja kogu ehituspraht tuleb prügimäele viia. Ühele inimesele on lammutamine vähemalt päevatöö, igaks juhuks võiks planeerida rohkem aega. Tavaliselt on pärast plaatide eemaldamist oluliselt lihtsam hinnata ülejäänud töö mahtu, sest eriti vanemates majades võib plaatide tagant tulla üllatusi (näiteks hallitanud ja veekahjustustega seinad).
Ukse vahetamisega saab samuti hakkama, aga selleks tööks on vaja kahte inimest. Kui professionaalne ehitaja vahetab ukse ära tunniga, siis tavainimene võiks arvestada vähemalt kolmega. Kui teha seda elus esimest korda, võiks enne välja uurida, milliseid tööriistu tarvis läheb.
Ripplae ostmise ja paigaldamisega saadakse üldiselt samuti ise hakkama. Vaja on tellida sobivas mõõdus profiilid ja rentida või soetada vajalikud tööriistad. Ka mööbli ja valgustite paigaldamine pole keeruline.

Millised tööd jätta spetsialistile?
Enamik vannitoa remondist võiks jätta spetsialistidele, sest eksimisvõimalusi on palju. Näiteks elektritöid selleks ebapädev inimene teha ei tohigi.
Vannitoa põranda tasandamine on täppistöö, tuleb osata valida materjale ja töövahendeid ning tunda tehnilisi üksikasju. Kui tasandus pole ühtlane, ei kannata põrand rõhku ja plaadid hakkavad murduma. Kui kalle on vale, ei lähe vesi äravoolutrappi. Elektrilise põrandakütte paigaldamine on samuti spetsialisti töö, mida ise ette võtta ei tasu. Vanades majades lahendatakse see tavaliselt küttematiga, mis on õhuke ja paigutatakse otse plaatimissegu sisse.
Kui seinad vanade plaatide all on korralikud ja sirged, võib sellele kanda hüdroisolatsiooni. Töö võib tunduda lihtne, aga ka siin on tähtis ülim hoolikus. Korraliku hüdroisolatsioonita hakkab hallitus keraamilise plaadi taga varjatult kasvama ja vesi võib jõuda ka naabriteni.

Vannitoa remont: kasulikud nõuanded ehituskaugele inimesele