Mõelge enne ehituse algust

Hektor Lighti projektijuht Sirli Lemnits soovitab mõelda välisvalgustusele juba maja projekteerimise ajal, sest hiljem osutub see märksa keerukamaks – näiteks kui soovitakse seinavalgusti juhtmeid vedada viimistletud fassaadile või juba sillutatud tee sisse süvislampe paigaldada. Ka aiavalgustuse kaablid tasub varakult, enne haljastustöid maasse kaevata. “Aeda või majale välisvalgustuse paigaldamine on lihtne ja tõhus viis saada koju juurde turvatunnet ja hubasust – õigesti valitud valgusti rõhutab maja arhitektuuri ilu ja toob välja aia eripära,” märgib Lemnits.
Jegorov rõhutab, et valgusega saab luua põnevaid vaateid kas ühest või mitmest punktist, kaasa arvatud siseruumidest. ”Ka pimedal ajal võiks olla aias midagi näha. Mitte nii, et ainus silma jääv asi on naabermaja valgustatud aken.” Kasvõi köögis toimetades, kui pilk aknast välja visata, võiks silm tabada oksagraafikat või midagi, mis on aias skulptuurina välja valgustatud. “Sellised väikesed asjad tekitavad emotsioone – liikuvad lehed või puude muutumine eri aastaaegadel.”

Kontrastid lisavad salapära

Jegorov räägib, et suured valguse erinevused mõjuvad dramaatilisemalt kui ühtlane valgus. Ja vastupidi: mida ühtlasemalt on ala valgustatud, seda rahustavam on valguse mõju. Tasakaalu muutmiseks ja põnevuse tekitamiseks tuleb muuta valguse tugevust. Aktsendid määravad valguskujunduse ülesehituse ja rütmi – kas tahetakse rõhutada taime või terrassi, maja fassaadi või selle lähedal kasvavat puud? “Ühe aktsendi ümber võib olla erinev, parem kui paaritu arv nõrgeneva valgustuse ja tähendusega esemeid või alasid,” õpetab Jegorov. Taimed, mis aeda või peenart ilmestavad, võib valgusega esile tuua.
Kui aktsendid on paigas, soovitab ta edasi mõelda, kuidas vaataja silmad liiguvad ühelt aktsendilt teisele. “Kui aktsentidevaheline ala on tugevalt erineva valgusintensiivsusega, tekivad tugevamad kontrastid. Aktsendist pehmema valgusega üleminekualad loovad tugevama sidususe.”

Lihtsad sirged jooned

Lemnitsi kogemusel valib klient enim dekoratiivseid välisvalgusteid, mis pakuvad pigem üld- või aksentvalgust, mitte fokuseeritud valgust. Eelistatakse lihtsat värvipaletti ning modernset stiili, puhast ja selget disaini. Materjalidest leiavad ostja eelkõige metallisulamid ja klaas või nende mõlema kombinatsioonid.

Aina enam pööratakse Lemnitsa sõnul tähelepanu fassaadi väljavalgustamisele, püüdes rõhutada maja atraktiivseid detaile, välispinna viimistlust, faktuuri. “Näiteks saab paigaldada seinalambi nii, et valgusvihk kulgeb tihedalt mööda seina üles või alla või mõlemale poole – olenevalt sellest, kas soovitakse optilist illusiooni kõrgemast või madalamast majast.” Põnevaks efektiks on ka leedriba katuseräästa all.
Aias olevaid liikumissuundi ning tee- ja sõiduradu saab tähistada nii post- kui süvisvalgustitega. Viimaste puhul tasub jälgida, et autoteel paiknevad valgustid taluksid auto raskust (valgustil on sellekohane märge, näiteks “driveover” või “max 3000 kg”).

Veesilma elavdab basseinivalgusti

Peenardele lillede ja madalamate taimede vahele saab paigutada teisaldatavad, piigiga maasse torgatavad valgustid, mis võivad olla suunatavad või dekoratiivsed. Puude ja põõsaste väljavalgustamiseks soovitab Lemnits prožektori tüüpi valgusteid, mis aitavad objekte fookusesse tuua. Veesilmadesse sobivad basseinivalgustid, millele kehtivad niiskuskindluse erinõuded.
Terrassi saab aga tema sõnul sisustada kasvõi tubaselt – tänu välisvalgustitele, mis näevad välja nagu sisevalgustid, ent on seejuures vajaliku niiskuskindlusega. Sobivaid välisvalgusteid leiab nii laua-, põranda-, seina- kui ka laevalgusti kujul. Silmasõbralikum on seejuures valgusti matistatud klaas, mis ei pimesta ning pakub mahedamat valgust, tagades samas nägemismugavuse.
Ent hoolimata valgusti stiilist tasub eelistada kvaliteetseid materjale, sest muutlikud välistingimused (päike, vihm, lumi, temperatuurikõikumine) võivad odava valgusti korpuse omadusi muuta.

Valgus kõnnib aias ehk Kuidas planeerida aiavalgustust?