Kummalisel kombel ei pane ühiskond sellist truudusetust pahaks, kui jutt on maal asuva suvekodu hülgamisest linnakorteri kasuks. Oleks tegu inimestega ja mina naine, kes sümpaatse, kuid vaese maamehe vahetab talveks kõhuka linnajõukuri vastu, kes suudab pakkuda sooja tuba, siis vangutaks kõik pead.

Külm, nii külm

Igal sügisel olen olnud kurb, kui saabub aeg linna kolida, sest maamaja on liiga külm. Sügistormid puhuvad vanade akende vahelt sisse ja kardinad liiguvad tuules. Keldriluugi vahelt köögipõrandas uhkab külma nii palju, et seda ei suuda ükski vaip enam katta. Iga köetud halupuu soojus ja õhkpumbale kulutatud kilovatt lendab soojustamata majast välja, ning kass hülgab kõik armastatud suvised magamiskohad ning põõnab kas üksnes ahju ees või vannitoa põrandaküttel.

Pakin sahvrist kokku kuivained, sest kes neid hiiri ikka tahab sööta. Teen külmkapi tühjaks ja pesen puhtaks. Avan riidekappide uksed, et need tuulduda saaks. Suvisest soojast segadusest saab jahe kord. Kui on käes lahkumispäev, lülitan elektrikilbis enamiku kaitsmeid välja ja jätan tööle vaid need, mis hoiavad töös signalisatsiooni.

Millegipärast enamasti sajab, kui autonina viimast korda koduteelt välja keeran. Alati tunnen süüd, et lahkun ja nagu hülgaksin elava olendi. Aga kas siis üks saja-aastane maja polegi justkui elusolend? Igatahes rohkem, kui üks kuuekümneseitsmendik kümneaastasest paneelmajast, milles elame linnas.

Aga õnneks on mu kinnisvaraline promiskuiteet lõppemas! Sel aastal algab oktoobris minu remondiponnistuste viimane etapp – röögatu pangalaenu ja Kredexi toetuse abil saab maja lõpuks soojaks, uue katuse, maakütte ja kõik muu vajaliku, et saaksime päriseks linnast ära tulla.

Viimane sõjaplaan

Ehitaja käis just hiljuti külas ja panime paika viimast sõjaplaani. Nii, oktoobris lammutame, novembris valame, detsembris vahetame katust ja kui jumal annab, saab jaanuaris aknad ette panna. Miks teha kõike seda keset lörtsisadusid? Noh, Kredex nõuab. Asi on selles, et Kredexi toetuse jaoks võtsin ma hinnapakkumised märtsis. Mais langetas Kredex otsuse. Juunis oleks saanud alustada, aga… kas ükski ehitusettevõtja hoiab oma töögraafikus potentsiaalse kliendi jaoks märtsist alates suviseks kõrgajaks vabu brigaade ja tööaega juhuks, kui toetusotsus on positiivne ja saab töödega pihta hakata?

Ei hoia muidugi! Ja mina pidin ju sõlmima lepingu odavaima pakkumise tegijaga, ei saanud võtta ka uut firmat, kellel oleks vabu mehi ja graafikus auk. Niisiis olimegi ehitajaga natuke plindris, sest Kredex nõuab, et toetuse raames tehtud tööd peavad valmima 12 kuuga.

See viiski olukorrani, kus mu ehitaja vaatas oma kalendrit, pusis, kalkuleeris, helistas mitmele poole ja siis saigi mulle pakkuda oma teiste tööde vahel graafiku, mille kohaselt kisume mu majal katuse ja osa sarikaid maha aasta ühel kõige märjemal ja lörtsisemal kuul.

Jõulutuledega ehitud seguauto?

Ka novembrikuus põrandate valamine on omaette ooper. Noh, tõsi – loota on, et miinuskraade pole, aga maapiirkonnas on üks teine mure: meil siin, teate, pole hoov asfalteeritud ja pinnas läheb teadupoolest sügisel pehmeks. Ma loodan, et novembri keskel saabuv seguauto ei vaju siia nii põhjalikult sisse, et jääb õue kaunistama kuni veebruarikuiste külmadeni. Jõuluks riputaksin siis segutünni külge jõulutuled ja võib-olla näeks see päris kena välja. Aga näe, jutujärg kaob käest ära.

Igatahes – mind ootab ees põnev sügis ja talv. Kevadel tuleb võimas lõpuspurt ventilatsioonitööde ja uue voodriga ning mai keskel pean olema valmis Kredexile esitlema renoveeritud maja ja kaks kilo pabereid, akte ja sertifikaate tehtud tööde kohta. Vaatasime ehitajaga üksteisele üsna murelikult otsa. Jõuame? Ehitaja sügas kukalt: eks peab proovima.

Aga vähemasti ei ole mu maja sel talvel üksi! Siin sebivad lörtsis, tuules ja vihmas pahurad ja läbiligunenud ehitusmehed ning mina saalin samuti edasi-tagasi, et kõigel silma peal hoida ja lõputult muretseda. Nojah, ja võib-olla valmistan ka sooja einet vihastele betoonimeestele, kes pärast masinaga kinnijäämist on telgi kuuri juurde püsti pannud ja elavad seal, kuni jälle ära sõita õnnestub.

Tuuli Jõesaare kolumn | Truudusetus, mille ühiskond heaks kiidab