Saaremaal elav Terje Saar (38) on hea näide elukestvast õppijast. Keskkooli järel õppis ta kosmeetiku erialal ning omandas hiljem Tartu Ülikoolis sotsiaalteaduste diplomi. Varem kinnisvaramaakleri ja iluteenindajana tegutsenud Terje tunnistab, et ongi selline metsapoole naine. Armastus metsa vastu tekkis temas juba lapsepõlves isaga jahil ja emaga marjul käies. Terje on rohkem kui kümme aastat aktiivselt jahindusega tegelenud ning pea iga vaba hetke metsas veetnud. Praegu pakub naine oma ettevõttes metsakasvatuse kvaliteedispetsialisti teenust ega kujuta enam ette, et peaks elus midagi muud tegema.

Tugivõrgustikuta hakkama ei saaks

Luua Metsanduskooli asus Terje metsatehniku erialale 2019. aastal õppima väga teadlikult, konsulteerides enne sisseastumist põhjalikult kooli õppekoordinaatoriga. Kui poeg veel beebi oli, lükkas Terje õppimise plaane aasta võrra edasi. Täna jätkab ta õpinguid samas koolis metsamajanduse spetsialisti erialal.

Luual koolis käib ta kuni paar korda kuus kolmapäevast reedeni. „Õnneks on mul korralik tugivõrgustik,“ kiidab Terje „meeskonda“, kes tema koolis olles pisemat last hoiab. Suur abi on täisealisest tütrest, kes väikevenda rõõmuga hoiab, lisaks muidugi lapse isa, vanaema ja viimases hädas ka tasuline lapsehoidja. Kolme aastaga on hoidmiskorrad õnneks paika loksunud.

Vaba aega justkui polegi

Laste hoidmisest veelgi keerulisemaks peab Terje koolis käimise juures seda, et vabast ajast tuleb väga suures osas loobuda. Kooli kohale minemine on üks asi, palju suurem väljakutse on leida aega iseseisvate tööde jaoks töö, pere ja oma vaba aja arvelt. Nii pole ta saanud käia jahil nii palju, kui ise tahaks, samuti pole piisavalt aega sõprade ja perega veetmiseks. Kui vähegi võimalik, püüab Terje koolitöid ja vaba aega ühitada. On olnud juhuseid, kui ta jahil olles on aru saanud, et on jõudnud koolitöö jaoks ideaalsesse kohta, ning asub usinalt ümbrust filmima. Nagu kutseõppe erialale kohane, on Terjegi praktika maht tavapärasest märksa suurem. Nii mõnegi praktika saab Terje aga ühitada oma igapäevatööga ega pea selleks aega näpistama vaba aja, puhkuse või pere arvelt.

Õppida on lihtsam, kui eriala kattub tööga

Täiskasvanud õppijana peab Terje äärmiselt tähtsaks ajaplaneerimise oskust, sest koolitööd on mahukad ja nõuavad palju iseseisvust. Kui piisavalt huvi pole, ongi keeruline leida motivatsiooni asjade ärategemiseks. Seda näitab ka lõpetajate statistika: nende kursusel alustas 23 inimest, aga lõpetas vaid seitse. „Kergem on kindlasti neil, kes lisaks õpingutele ka muus osas metsaga seotud on. Nii on õpitut kerge praktikasse rakendada ja ennast enesekindlamalt tunda,“ tunneb Terje rõõmu õppides omandatud erialastest teadmistest, mis andsid võimaluse töötada alal, mida ta tõeliselt naudib.

TÄISKASVANUNA KOOLIPINKI: hüvasti, isiklik vaba aeg!