Peenar paari päevaga

Ehkki puhkus kipub jääma üürikeseks, nii et suuremaid aiatöid ette võtta ei jõua, ei pea veel loobuma võimalusest oma peenralt supirohelist või salatit noppida. Hädast aitavad välja ettekasvatatud taimed, köögiviljamuld, pisut orgaanilist väetist ja mõned peenraraamid. Kõik selleks tööks vajaliku saab hästivarustatud aiakeskusest või suurema ehituspoe aiaoskonnast endale soetada.

Vali peenrale koht

Saaki andvad tarbetaimed soovivad kasvada päiksepaistelises tuulevaikses kohas. Kuna suviti käib suurem söömine enamasti väljas, siis võiks ka oma peenramajanduse sinnakanti ehitada – kas terrassi või grilliala kõrvale. Läbi tuleks mõelda kastmine – hea, kui veevoolik peenrani ulatuks, tsentraalse veevarustuse puudumisel tuleb kastekannud abiks võtta. Suvekodus võiks majandada keskkonda säästes ja seega tasuks usinalt vihmavee kogumisega tegeleda. Kuna veetünnidele saab kraani külge vooliku ühendada, siis on eelsoojendatud kastmisvesi sealt vähese vaevaga võtta.

Säti paika kastid

Paljude köögiviljade ning salati- ja maitsetaimede kasvatamiseks piisab, kui peenar on maapinnast vaid paarikümne sentimeetri kõrgusel. Just nii kõrgeid peenrakasti mooduleid ongi aiakeskustes müügil. 3–4 m2 peenrapind on ka suuremale perele täiesti piisav.

Maapinnast kõrgamate kastpeenarde rajamisel on üks hea omadus – maad pole üldse vaja kaevata ja peenrakastid saab otse murule paigaldada. Kui aga taimestuses on agressiivselt levivat juurumbrohtu, näiteks naati või orasheina, tuleks peenrakastid põhjast juuretõkkekangaga katta. Kootud peenravaip neid paraku kinni ei pea. Kui tüütut umbrohtu pole, võib murutaimiku peenra põhja laotatud paksema makulatuurikihi all lämmatada. Makulatuur laguneb paari aastaga ja selle ajaga on ka murutaimed kõdunenud.

Täida kastid mullaga

Kui aias on omatehtud komposti, kõlbab see suurepäraselt peenrakastidesse kõige alumiseks kihiks. Omatehtud kompost võib sisaldada idanemisvõimelisi umbrohuseemneid, need aga peenrapõhjas idaneda ei suuda. Kui omatehtud rammu ei ole, võib põhja laotada muruniidet või laagerdunud sõnnikukomposti. Pealmiseks kihiks, kuhu taimed istutada, sobib mõni köögiviljamuld. Mugav on soetada suuremad, umbes 300-liitrised mullapakid või minna veel lihtsamat teed ja osta kasvatuskotid. Neid on müügil mitmes suuruses ja sisaldavad nad kõiki taimede kasvuks vajalikke toitaineid. Kottidele on peale märgitud, mitme taime jaoks nad on mõeldud. Kasvatuskotid võib otse makulatuurikihile laotada ning edasi toimida nii, nagu pealemärgitud juhistel kirjas. Hooaja lõpus võib kottide sisu peenrasse välja valada ja seejärel kõik taimede juured sealt eemaldada. Järgmisel aastal piisab vaid uue mulla lisamisest ning taimede istutamisest.

Taimestamine

Ettekasvatatult on müügil mitmeid köögivilja- ja maitsetaimi. Neid saab peale istutamist praktiliselt kohe tarbima hakata. Taimede valimisel arvesta pere maitseharjumustega, kuid ka sellega, et peenar jääks silmale ilus vaadata. Seepärast võid söögitaimedele lisaks ka mõned suvelilled soetada.

Planeerimisel arvesta, et taimed vajavad kasvuruumi. ­Lehtköögiviljataimele planeeri 20 x 20 cm pinda, kurgitaimed istuta 10–15 cm vahega ja ruumi kokkuhoiu mõttes võid nad lasta tugedele või nööridele üles ronima. Madala kasvuga põõsastomatid ja maitsetaimed vajavad 40 x 40 cm kasvupinda, kabatšokile planeeri 70 x 70 cm.

Taimed, mida tarbid sagedamini, näiteks kõikvõimalikud salatid, istuta peenra äärtesse, nii saad neid paremini kätte. Püsikmaitsetaimed – näiteks murulauk, meliss, pune, aedsalvei ja münt – istuta lähestikku, sest nemad võivad jääda talveks peenrasse. Kõrgemakasvulised taimed, näiteks lehtpeet ja kabatšok, istuta peenra keskele, siis nad ei hakka madalamaid varjama.

Sügisel vii kõik üheaastaste taimede jäänused komposti-­hunnikusse ning kaeva peenramuld läbi. Järgmisel kevadel on vaja vaid peenrad korrastada, veidi mulda ja väetist lisada ning uued taimed sisse istutada.