Kuuldes või lugedes sõna „naat” paneb aju meie tahtest sõltumatult selle kõrvale mõiste „nuhtlus”. Naat ja nuhtlus kuuluvad alateadvuses samavõrd kindlalt kokku nagu verivorstid ja jõulud, välk ja müristamine või püksid ja ... (teate ju isegi mis).
Nuhtluseks olemise kõrval (või ees?) on naadil täita hoopis hinnatumad rollid: ta on asjalik toidutaim ja täiesti „tegija” ravimtaimede arvukas peres, lisaks paigutatakse naat sagedasti ka ilutaimede sekka. Enne viimase ülesande lähemat uurimist meenutaksin lühidalt esimesi.

Pidev niitmine kurnab

Hariliku naadi (Aegopodium podagraria) nuhtlusena esinemise peamine põhjus peitub tema mitme meetri pikkustes risoomides. Need harunevad rohkelt ja tükelduvad kergesti näiteks mulla kaevamisel.
Igast pisikesestki risoomijupist kasvab nobedasti uus naaditaim, kes saadab aega kulutamata oma risoomi(d) uusi kasvualasid vallutama.

Kolmandal aastal suudavad noored naadid avada oma tillukesed valged õied, mis on koondunud liitsarikatesse. Suve hakul kõrguvad need valge pitsina lehestiku kohal. Sügisel poetab naaditaim oma kuni 3000 seemet mullale, soodsal aastal jõuavad need veel enne külmade tulekut idaneda.

Seletamatagi peaks olema selge, et nii agara nuhtlusega on raske võidelda. Ainuke võitlusstrateegia tähendab järjepidevust: naat ei talu niitmist, aga vaid siis, kui teed seda pika aja jooksul korduvalt, korduvalt ja ... korduvalt. Tõestuseks fakt: korrapäraselt pügatud murus naat ei kasva.

Nopi viimnegi risoomijupp

Naadi risoomid on helevalged, mulda kaevates saad need hõlpsasti välja noppida. Paraku pead kaevamise tuima protseduuri ja risoomijuppide noppimist lühikese aja tagant mitu korda uuesti tegema. Nii õnnestub viimanegi risoomijupp mullast eemaldada.
Ära, jumala pärast, püüa kogutud risoome kompostida – nad lähevad kompostivirnas tänulikult ja üksmeelselt kasvama. Lõke või prügikast on nende õige lõppjaam.

Kui otsustad naate herbitsiididega rünnata, siis tee seda võimalikult varakult. Ajal, mil naadi lehestik hoogsalt kasvab, on umbrohutõrjevahendi toime kõige mõjusam. Ent ka keemilist tõrjet pead tegema mitu korda. Ühe rünnaku elab naat tänu risoomides varjul olevatele toitainetele hõlpsasti üle.

Noor naat on maitsev ja tervistav

Endistel aegadel kippus kehvadel saagiaastatel talve lõpul nälg inimesi kimbutama. Siis teati, et kui naadi noored lehed kevadel mullast välja trügisid, oli suurema nälja selgroog selleks korraks murtud.
Mitmed rahvad on naadi noori lehti väga mitmel moel ja viisil toiduks tarvitanud. Huvi korral võta mõni kokaraamat appi. Olgu siinkohal vaid mainitud, et selleks ajaks, kui naat õitsele puhkeb, on tema lehed muutunud puiseks ja omandanud ebameeldiva meki.

Arvatakse, et omal ajal aitasid naadi väga laiale levikule kaasa mungad. Misjonärid võtsid naate tõhusate ravimtaimedena kaasa. Aja jooksul on naadi kõiki osiseid mingil moel väga erinevate tõbede tervendamiseks kasutatud. Podagra leidis põlistamist naadi nimeski, ju siis selle haiguse leevendamisel oli naat tõhusaim.

Ülikiire pinnakatja

Miks küll peaks keegi tahtma harilikku naati ilutaimena kasutada? Aga sellepärast, et naadil on kuldaväärt omadus silmanähtava kiirusega katta mõni suur poolvarjuline niiskepoolne ala tiheda ühtlase lehevaibaga.

Konkurentsi tõrjumiseks suutvat naat, nagu üsna paljud teisedki taimed, moodustada erilisi ühendeid, mis aeglustavad teiste taimede kasvu. Nood ei suuda piisava nobedusega naadi lehtede alt üles sirutuda, kuna naadivaiba tihenedes jääb valgust allpool järjest vähemaks, fotosünteesi ei toimu ja järelikult on „võõrad” määratud hääbumisele. Nii jääbki naat talle eraldatud ala peremeheks.

Kui möönad, et roheline lehevaip on liiga tuimalt tavapärane, siis jõuamegi pärast pikka ekslemist selle kirjatüki peategelaseni ehk hariliku naadi sordini ’Variegatum’. Tema lehestik püsib terve suve üllatavalt kontrastselt valge-rohelisekirjuna. Niisugusena teeb see süngevõitu varjuala märksa heledamaks.

Iludus tuleb vangistada

Tähtsaima naadikasvatuse võtte jätsin lõppu (kuigi sellele oli eespool õhkõrn vihje), et see kogemata ei jääks muu teksti sees märkamata.
Selleks et sinu naadikasvandus ei muutuks nuhtluseks, tuleb ala mingil viisil piirata. Sobivad näiteks soliidsete piirdeaedade alused lintvundamendid, hooned oma vundamendiga, korraliku alusega aiateed.
Loetletud elementide puudumise või nappimise korral tuleb avatuks jäävaisse piiridesse sisse kaevata juuretõkkekangas. Kividest, roigastest või turbapätsidest laotud peenraääris naati tõkestada ei suuda.

Nuhtlus naat. Milles peitub naadi fenomen?