KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

No-spend month: kas kuu aega ebavajalikke oste vältides saab päriselt raha säästa?

Toimetas Tessa Lisett Toome
Kulutamisvaba kuu aitab märgata, millele raha igapäevaselt kõige rohkem kulub.Kulutamisvaba kuu aitab märgata, millele raha igapäevaselt kõige rohkem kulub. | foto: Shutterstock

Kas oled kuu lõpus vaadanud pangakontot ja mõelnud, kuhu raha jälle kadus? Sageli ei vii eelarvet tasakaalust välja üks suur ost, vaid hulk väikeseid väljaminekuid. Üks võimalus oma kulutamisharjumustele otsa vaadata on proovida niinimetatud no-spend month’i ehk kulutamisvaba kuud.

Mis on no-spend month?

No-spend month tähendab perioodi, mil inimene seab endale kindlad piirid ja väldib mittevajalikke oste. Loomulikult tuleb ka sel ajal tasuda eluaseme, toidu, transpordi, ravimite ja muude vältimatute kulude eest.

Pausile võiks aga panna näiteks riiete ja sisustuskaupade ostmise, toidu koju tellimise, kohvikuskäigud, ilutooted, tasulise meelelahutuse ja muud väljaminekud, mida annab edasi lükata.

Eesmärk pole elada võimalikult ebamugavalt, vaid saada parem ülevaade sellest, millised kulud on päriselt vajalikud ja millised tekivad lihtsalt harjumusest.

Kõigepealt pane paika oma reeglid

Väljakutse õnnestub paremini, kui reeglid on enne alustamist selgelt paika pandud. Liiga karmid piirangud võivad kiiresti tekitada tunde, et neist pole võimalik kinni pidada.

Näiteks võib otsustada, et raha kulub ainult toidule, ravimitele ja muudele esmatarbekaupadele. Uued riided, kosmeetika, kodukaubad ja meelelahutusostud jäävad aga mõneks ajaks kõrvale. Oluline on, et reeglid oleksid realistlikud ja sobiksid sinu igapäevaeluga.

Väikesed ostud võivad kokku anda üllatavalt suure summa

Üks kohv või lõunasöök ei pruugi tunduda märkimisväärse kuluna. Kui selliseid oste teha mitu korda nädalas, võib kuu lõpuks koguneda juba arvestatav summa.

Näiteks 4-eurone kohv kolm korda nädalas tähendab kuus ligikaudu 50 euro suurust väljaminekut. Kui sellele lisanduvad paar toidutellimust, mõni impulssost ja nädalavahetusel väljas söömine, võib mittevajalikele kuludele minna juba mitusada eurot.

Kasuta seda, mis sul juba kodus olemas on

See on hea võimalus vaadata üle ka kodused varud. Köögikappides, sügavkülmas ja vannitoariiulitel leidub sageli rohkem kasutamata tooteid, kui esialgu arvata võiks.

Enne poodi minekut tasub näiteks mõelda, milliseid toidukordi saab valmistada juba olemasolevast. Sama põhimõtet saab rakendada riiete, kosmeetika ja kodutarvete puhul.

Impulssostudele tasub anda aega

Paljud ostud sünnivad hetkeemotsioonist. Veebipoes nähtud soodustus või sotsiaalmeedias reklaamitud toode võib tunduda korraks hädavajalik, kuigi paar päeva hiljem pole selle vastu enam erilist huvi.

Abiks võib olla näiteks 48 tunni reegel. Kui tekib soov midagi osta, kirjuta see üles, kuid ära tee ostu kohe. Vaata paari päeva pärast uuesti, kas see tundub endiselt vajalik.

Leia tasuta alternatiive

Kulutuste piiramine ei tähenda, et terve kuu tuleb kodus istuda. Vastupidi – see võib anda põhjuse otsida tasuta või odavamaid võimalusi vaba aja veetmiseks.

Kohvikus kohtumise asemel võib minna sõbraga jalutama, kinokülastuse asemel teha koduse filmiõhtu ning uue raamatu ostmise asemel uurida raamatukogu valikut. Ka trenni tegemiseks ei pea alati spordiklubisse minema – liikuda saab kodus või õues.

Mida teha säästetud rahaga?

Raha võib kanda kohe eraldi säästukontole, kasutada hädaabifondi loomiseks või panna kõrvale näiteks reisi või suurema ostu jaoks. Kui sääst jääb tavapärasele arvelduskontole, võib see hiljem märkamatult ikkagi ära kuluda.

Kas üks kuu muudab midagi?

Üks kulutamisvaba kuu ei lahenda kõiki rahamuresid, kuid võib olla hea algus teadlikumate harjumuste kujundamiseks.

Eksperimendi lõpuks võib selguda, et mõnest ostust polegi raske loobuda. Samas võivad mõned väljaminekud pakkuda piisavalt rõõmu või mugavust, et neile soovitakse ka edaspidi teadlikult raha jätta.


Sarnased artiklid