Ühel välismaisel rahatarkuseteemalisel sotsiaalmeediakontol läks lahti tuline arutelu. Vaieldi, kas rikkust näitab pärast laenude ja järelmaksude tasumist alles jääv rahasumma või see, et on osatud elada nii, et laene polegi, olgugi et see võib tähendada kehvi elutingimusi. Kõlama jäi ka mõte, et hästi planeerides võid olla rikkam kui hästi teenides.

Ühisele arusaamisele arutelus osalejad ei jõudnudki. Mõnevõrra lepitas modereerija pakutud kesktee, et rikkus on subjektiivne tunne. Nagu ka õnn.

Kui on uuritud, kuidas raha ja õnn on seotud, siis teatud piirini tõesti annab hea sissetulek rahulolu eluga, kuid väide „mida rohkem raha, seda rohkem õnne“ ei pea üldse paika. Näiteks kui uuriti miljonäride õnneindeksit (valimis oli 4000 miljonäri), tuli välja, et nad on vaid võrdlemisi õnnelikud. Siiski andis uuring kaks huvitavat avastust selle kohta, mis teeb miljonäri õnnelikuks.

1. Enda eluga olid märgatavalt rahulolevamad ja tundsid end õnnelikuna need, kes olid enda miljonid teeninud ise, mitte pärinud.

2. Kõige õnnelikumad aga olid miljonärid, kes ei kulutanud kogu oma teenitud rikkust enda peale, vaid varandust järjepidevalt laiali jagasid, annetades sihikindlalt, et nende panus maailma paremaks muudaks.

Kui tahta siiski väikest mõõdikut, kas oled rikas, aitavad järgmised punktid.

Oled rikas, kui ...

· ... sul on võimalik iga kuu veidi raha kõrvale panna.

· ... sul jääb pärast maksude maksmist raha ka toidu jaoks.

· ... sa sööd toitu, mis sulle maitseb, mitte seda, mis vaid kõhu täis teeb.

· ... sul on töö, mida sa ei tee vaid raha saamiseks.

· ... sa suhtud rahasse kui vahendisse, et luua hea elu.

· ... sa saad aeg-ajalt lubada endale oste, mis pole vaid hädapärased.

· ... sa saad jääda lõpuks pensionile.

Pildi ajab veidi segamini tõdemus, et õnnelikud inimesed tunnevad end rikkamana, olenemata sissetulekust.

Kummast otsast siis alustada, et olla jõukas?

MIDA ROHKEM, SEDA PAREM: kas rikkus teeb õnnelikuks?