1b:I[3157,["/_next/static/chunks/3cdc7fe58d6478bd.js","/_next/static/chunks/022e386eb0204ebd.js","/_next/static/chunks/ee06769322dc9d57.js","/_next/static/chunks/19b5a6baea3e66e9.js","/_next/static/chunks/9603c69206131750.js","/_next/static/chunks/ec09106fa1bd1609.js","/_next/static/chunks/de3bc8ef564135a1.js"],"default"] 1c:T4ad,

Liiv ja tuhk vs graniidipuru
Kuna talvel tuleb püsti püsida, vajavad aiatagune kõnnitee ja aiasisesed rajad libedatõrjet. Miskipärast tehakse seda sageli liiva või tuhaga, aga kumbki pole tõhus ega jätkusuutlik. Kui liiv on lihtsalt vähese kasuteguriga ja kergesti lenduv, siis tuhk on suisa halb, sest lõhub jalanõusid. Koduseks libedusetõrjeks sobib graniidipuru, mis püsib paigal ega lenda tuulega minema. Ühtlasi saab graniitkillustiku kevadel kokku korjata ning seda järgmisel talvel taaskasutada ehk tegu on ka keskkonnasõbraliku valikuga.

Riukalik sool
Lisaks liivale ja tuhale visatakse käiguteedele ka soola, mis võib käituda päris riukalikult. Pealegi teeb sool karuteene keskkonnale, söövitades näiteks majaesist kivisillutist ja treppi ning lühendades seeläbi nende kasutusiga. Libedust saab tõrjuda graniitkillustikuga. Aga kui tingimata on vaja jääd sulatada, leiab poest Euroopa Liidus heaks kiidetud kemikaale – ent ka nende pakendilt tuleb kontrollida, kas see või teine on sobiv konkreetse keskkonna ja pinnase puhul.

1d:T55e,

Suur või paras labidas?
Iga-aastane müügistatistika kinnitab, et ainuõigeks peetakse suurt lumelabidat. See on ekslik mõttekäik, sest suur labidas sobib vaid värske lume tõstmiseks, samas niiske ja raske sulalume puhul on kitsas kõrgete servadega labidas märksa praktilisem. Lume lükkamiseks võiks aga eelistada labidast pikema varrega lumelükkajat või sahka. Lisaks on labida valikul oluline arvestada tegijaga – töö peab olema jõukohane.

Lumelabidas ainult tõstmiseks
Aeg-ajalt on kuulda ütlust, et lumelabidaid läheb nagu leiba. Selline tõdemus viitab ilmselgelt valedele töövõtetele, sest lumelabida vastupidavus ei sõltu kasutuskordadest, vaid kasutusviisist. Suures aias võiks olla mitu eri suurusega lumelabidat ja -sahka erinevate tööde jaoks. Teiseks tuleb valida tugeva varrega (näiteks komposiitmaterjalist) labidas, mis talub hästi füüsilist pinget. Kolmandaks tuleb teha iga tööriistaga vaid seda tööd, milleks see on mõeldud – lumelabidaga lund tõstetakse, lumesahaga lükatakse (ja ainult lund, mitte kruusa). Lumelabidaga ei lõhuta kunagi jääd, selleks on eraldi tööriist. Kui nendest lihtsatest nõuannetest kinni pidada, peab lumelabidas vastu aastaid.

LIIGA PALJU VALGET VATTI: võitlus libeda ja lumega, mis on müüdid ja tegelikkus?