Kuidas õpetada lastele raha väärtust?

Toimetas Tessa Lisett Toome

Taskuraha annab lapsele võimaluse õppida raha kasutamist ja säästmist. | foto: Shutterstock

Raha kasutamine on oskus, mis kujuneb samm-sammult. Mida varem laps saab rahast rääkida ja väikseid otsuseid ise teha, seda lihtsam on tal hiljem mõista säästmist, planeerimist ja valikute tagajärgi. Eesmärk ei ole panna last raha pärast muretsema, vaid näidata, et raha on piiratud ning iga ost tähendab valikut. Consumer Financial Protection Bureau rõhutab, et rahaga seotud harjumuste kujunemisel on oluline roll vanemate igapäevasel eeskujul ja vestlustel.

Alusta rahast rääkimist varakult

Ka eelkooliealine laps saab aru lihtsatest rahaga seotud valikutest. Igapäevastes olukordades saab lapsele selgitada, miks kõike soovitut ei ole võimalik korraga osta ning miks tuleb vahel erinevate võimaluste vahel valida. Consumer Financial Protection Bureau soovitab lastega arutada säästmist, planeerimist ja ostuotsuseid ning selgitada, et vajadused ja soovid ei ole sama asi.

Vajadus on midagi, mida igapäevaeluks päriselt tarvis läheb, näiteks toit, sobivad riided või koolitarbed. Soov võib olla tore, kuid ilma selleta saab hakkama, näiteks uus mänguasi või videomäng.

Taskuraha kui praktiline õppevahend

Taskuraha annab lapsele võimaluse rahakasutust turvaliselt harjutada. Summa peaks sobima pere võimalustega ja tulema kindla rütmiga, näiteks kord nädalas või kuus. Kui laps kulutab kogu taskuraha kiiresti ära, ei pea talle kohe lisaraha andma. Kasulikum on arutada, millele raha kulus ja mida saaks järgmine kord teisiti teha. Nii saab laps oma valikute tagajärgi mõista ja neist õppida.

Õpeta last säästma ja eesmärke seadma

Säästmine muutub lapse jaoks arusaadavamaks siis, kui sellel on konkreetne eesmärk. Lapsega võib koos arutada, mille jaoks ta soovib raha koguda ja kui palju võiks ta regulaarselt kõrvale panna. Teismelisega võib kokku leppida, et osa taskurahast või sünnipäevaks saadud rahast läheb säästudesse. Oluline on, et laps saaks ise valida eesmärgi, mille nimel koguda. Nii muutub säästmine tema jaoks tähenduslikumaks ning aitab kujundada harjumust oma soove ja tulevikuplaane ette planeerida.

Kaasa laps igapäevastesse rahaotsustesse

Rahatarkust saab õpetada ka täiesti tavalistes olukordades. Poes võib võrrelda eri toodete hindu või suurema ostu puhul arutada alternatiive. Nii saab laps aru, et hea ost ei tähenda alati kõige odavamat valikut, vaid otsust, mis sobib vajaduse ja võimalustega.

Vanema eeskuju mõjutab last tugevalt. Kui vanem teeb ostunimekirja, võrdleb hindu, säästab suurema eesmärgi jaoks ja vahel loobub hetkeemotsiooni ajel ostmisest, näeb laps praktiliselt, kuidas läbimõeldud rahakasutus toimib. Rahaharjumused ei kujune ühe vestlusega, vaid paljude väikeste kogemuste kaudu. Seepärast tasub lapsele anda järjest rohkem võimalusi ise valida, planeerida ja oma otsustest õppida.

Allikas: Consumer Financial Protection Bureau. Money as You Grow: Young children.