Kuidas olla vanematele rahaasjades toeks?
| foto: ShutterstockKuldsesse ikka jõudmine tähendab uut algust ka rahaasjades. Kui sissetulekud, kulud ja harjumused muutuvad, on tarvis seni toiminud süsteem ümber mõtestada. Arvestada tuleb sedagi, et petturid kasutavad ära nii eakate väiksemaid digioskusi kui ka inimlikku headust.
Tänapäeva eakad toimetavad maailmas, kus arveid makstakse äpis ja raha liigub ekraanil. Samas pole paljud harjunud selle digitaalse maailmaga, mis tundub nooremale põlvkonnale enesestmõistetav. Arve tasumine, sertifikaatide uuendamine või teavituse lugemine võib olla päris keerukas ning see muudab muidu oma igapäevaelu korraldades suurepäraselt hakkama saavad inimesed uute ohtude ees haavatavaks.
Statistikaameti värske analüüsi tulemused näitavad, et ligi kolmandik pensionieas töötajatest lõpetab Eestis töö tervise tõttu. See on Euroopa kõrgeim näitaja. Paljud jäävad seega lisasissetulekuta just siis, kui ravimitele ja igapäevasele toimetulekule tehtavad kulutused kasvavad.
Kui palgast saab pension, tekib eelarves sageli ootamatu tühimik. Siis saabki määravaks, kas rahaasjad on korraldatud nii, et need toimivad ka ajal, mil elu enam endise tempoga ei liigu. Siin on tähtis roll ka lähedastel, kas saavad vanemaid või vanavanemaid rahateemadel toetada ning aidata luua süsteemi, mis annab kindluse ja hoiab ära nii pettused kui ka ootamatud rahamured.

Alustada tuleb selgest süsteemist
Paljud kõrgemasse ikka jõudnud inimesed ei oska tihti ette näha, kuidas uus eluetapp nende rahaasjade korraldamist võib mõjutada. Sissetuleku vähenemise kõrval võivad ka seni lihtsad toimingud, nagu arvete maksmine, PIN-koodi meelespidamine või panga poole pöördumine muutuda ootamatult keerukaks, kui tervis või mälu hakkab alt vedama.
Teinekord ei olegi kõige suurem oht pettus või sissetuleku vähenemine, vaid see, et puudub selge süsteem. Eakale tähendab igapäevane rahatarkus ennekõike järjepidevust ja nähtavust: et arved oleksid makstud, raha liiguks õigel ajal ja õigesse kohta ning vajaduse korral oleks olemas keegi, kes saab aidata.
Arvete ja maksete juures on parim lahendus vormistada need otsekorraldusteks ja püsimakseteks. Kui maksed liiguvad automaatselt, ei sõltu nende tasumine enam tervisest ega mälust. Lähedastega koos on hea läbi arutada ka esindusõigused. Vastutavale lähedasele tuleks vormistada õigus teha tehinguid pangakontoris ja internetipangas, mis annab talle võimaluse tarviduse korral makseid näha või kinnitada, ilma et eakas peaks temaga PIN-koode jagama.
Sularaha kogumine annab võltsi turvatunde
Paljud eakad tunnevad, et nende raha on kaitstud ainult siis, kui see on füüsiliselt kindlasse kohta paigutatud. Tegelikult on just sularaha sageli kõige haavatavam säästude kogumise vorm. Kui kogu pension on kodus, võib see kaduda, ununeda või muutuda varaste sihtmärgiks. Mõistlik on hoida väikest sularahavaru, kuid suuremad summad jätta kontole. Seal on need kaitstud ja vajaduse korral kättesaadavad.
Lisaks tasub hoida pangakaardil ja maksetel mõistlikke limiite ning suuremad summad võiksid olla eraldi hoiusel. Nii saab teha igapäevaseid oste, kuid kogu pension ei ole ühe hetkega ohus. See on lihtne viis säilitada iseseisvus ja samal ajal hoida raha turvaliselt.
Nutikas on kasutada äpis teavitusi, mis annavad märku, kui pension on laekunud või kontolt tehakse ootamatu makse. Kui eakal kliendil pole nutitelefoni, saab teavituse tellida lähedasele, näiteks lapsele või lapselapsele, kes on lepingus volitatud kasutajana kirjas. Selline lahendus aitab rahaasjadel silma peal hoida, ilma et keegi peaks teise kontole ligi pääsema või tema eest otsuseid tegema.
Avatud suhtlus annab kindlustunde
Kõige parem kaitse pettuste ja probleemide vastu on avatud suhtlus. Seega on hea peres rahaasjadest rääkida, aga toetavalt, mitte kontrollivalt. Avatud vestlus annab eakale kindlustunde ja vähendab pettuse ohvriks langemise tõenäosust. Kui inimene teab, et tal on kõrval keegi, kes vajaduse korral aitab, jäävad ära nii segadus kui ka kiirustades tehtud otsused.
Samas ei tähenda see, et eakas vajaks rahaasjades käekõrval talutamist. Enamik vanemaealisi on eluaeg olnud ettevaatlikud ja mõistlikud rahakasutajad. Kuid igal ajastul on oma lõksud ning just siin saavadki nooremad lähedased abiks olla: luua süsteemi, mis hoiab raha nähtaval, turvalisel ja ligipääsetaval kujul ka siis, kui elu toob ootamatusi.









