Lugesin veebist Kodukirja podcasti ülevaadet säästmise teemal. Kõik on õige jutt, aga seda peaksid lugema need, kes tõesti elavad „laialt“ ja „mõtlematult“. Rahalist säästmist saab ennetada ja seda tuleb teha aegsasti, tegelikult terve elu. Mul pole kuskilt enam kokku hoida, sest olen oma teadliku elu elanud nii:

• Annetused, püsikorraldused pangas, mingeid lisateenuseid teles ei kasuta, kõige minimaalsem pakett. Millal ma neid 60 kanalit vaatan!

• Kohvitopsi pole tanklast kunagi ostnud, vee võtan kodust pudeliga kaasa. Kui kaugemale sõit, siis ka termoses kohv kaasa.

• Näkse ja snäkke kodus laual kausis pole, sest ei osta neid kunagi. Paha hakkab, kui näen, kuidas lastele kogu aeg ostetakse ja taskuraha läheb ikka krõpsudele (puudub vanemlik selgitustöö).

• Riideid ostan ainult vajadusel, mitte hetkeemotsioonidega.

• Elektritarbimine minimaalne – kuna elan maal, pesin suveperioodil õues ja saunas, boiler välja lülitatud.

• Valin ainult kvaliteetkontserte ja ei pea igal pool käima. Ka hinna järgi, mitte 35–45 € pilet!

• Toidukorv: ostan ainult sooduskampaania tooteid; kui säilivad, siis korraga rohkem ette ära.

• Kasutan poekotti, mis alati autos, samuti termokott. Ei viska iga kord 20 senti minema!

• Toidu teen kõik kodus, väljas söömine paar korda aastas mingi uue söögikohaga tutvudes, tänavatoite ei tarbi, jäätist söön kodus laua taga istudes paar korda aastas.

See pole koonerdamine, vaid väljakujunenud elustiil.

Aime

Siirduksin seekord imekauni pealkirjaga lookese juurde – „Sagadi rapsoodia“. Oi, kui palju olen saanud seal tööalastel konverentsidel käia, tollal sai mõisa peaväravast ka tõllaga sisse sõita. Praegu on palju muutunud, mõisa ees kasvavad lopsakad roosid, on tehtud Sagadi logo S-täht, aias on mesilased, palju skulptuure.

Mõisahoones on metsamuuseum, kus on palju pilte ja huvitavat materjali omaaegsetest teadlastest, kes andsid oma panuse Eesti metsateaduse arendamisel. Praegugi töötavad seal mõned eakad inimesed, kes tasakesi koostavad raamatuid ja brošüüre metsanduse edendamisest. Ootan, millal valmib raamatuke minu isast, kes andis ka oma suure panuse metsandusse.

Mis saab veel õnnelikum olla ühel tütrel, kui lugeda, mida tema isa tegi valdkonna heaks.

Ruth Riivald

Täname kirjasaagi eest! Auhinna (Kodukirja lõikelaua) saavad Ruth ja Liisa.

Kirjutage meile, kuidas meeldis oktoobri Kodukiri.

KODUKIRJA POSTKAST: mul pole kuskilt enam kokku hoida