Ei saa aru, miks mind nii väga lummab 2021. aasta kodukonkursil parima aialahenduse saanud kaseküllane koduaed. Juba kolmandat korda, kui seda fotot näen, tunnen midagi kummalist... Müstika.

Seekord on meie ette toodud selle imekauni aia ilud ja võlud täies ulatuses. Ja nüüd mõistsin – ikka tänu kaunitele kaskedele. Need on avara terrassi kaunistuselemendid ja sobivad selleks suurepäraselt. Tõsi on, et kui seista selg vastu kasetüve veidi aega, saabub tõeline rahu ja heaolutunne.

Üldse on sel kodul väga kaunis ja läbimõeldult kujundatud aed. Palju puude, põõsaste, lillede liike. Kõik väga kenasti korras. Ja ikka need lummavad kased – kaunid nii hiirekõrvul, suvel oma heleroheluses ja sügisel kuldkollastena.

Armas oli ka väike korter loos „Nii lihtne ja väike kui vajalik“. Kõik on otstarbekalt paika pandud ja sobib suurepäraselt. Pole ka mööbliga ülekoormatud. Eriti armas on rõdu, kus saab soojal ajal kauneid õhtuid nautida. Kõik kenasti ja maitsekalt paigas.

Ja muidugi lilled – lumeroos. Ma ei teadnudki, et neid on väga paljudes värvitoonides ja väga kauneid.

Püüame end hoida rõõmsana ja oodata seda tõelist kevadet koos õitsvate toomingate ja sirelitega. Kena kevadet tegijatele!

Ruth Paidest

Külastasin Maarjamäel Eesti klaasiajaloo näitust, nüüd oli hea lugeda kuraatoriga intervjuud. Minust on klaasi kogumine mööda läinud ja alles nüüd, kogujate innu läbi saan aru kunagise Tarbeklaasi toodangu ilust. Olen pigem talupoegliku keraamika sõber ja seda ostan vahel suveniiriks ka mujalt Euroopast. Väga meeldivad kunagised setu savikausid, mille sarnaseid ka uuesti tehake nii meil kui Lätis.

Näitust aga soovitan külastada – nii omapäraselt narmaskardinatega ruumideks kujundatud. Ja väga hariv. Õpetab kodudes nii Lorupit kui Tarbeklaasi märkama. Avastasin näiteks, et vanavanematest jäänud tuhatoos ja suhkrutoos võivad olla Lorupi toodang.

Minna

Täname toredate kirjade eest!

Auhinna saavad Liia (raamat) ja Ruth (kindad).

Kodukirja lugeja kirjutab aprilli ajakirjast: „Juba kolmandat korda, kui seda fotot näen, tunnen midagi kummalist... Müstika!“