Kaunite tüdrukute koolist nõukogude restorani

- Pärnumaalt pärit Helle õppis 60-ndatel Tallinna Riiklikus Kooperatiivkaubanduse Tehnikumis toiduainete tehnik-tehnoloogiks. „Siis öeldi, et TRKKT-s õpivad Tallinna kõige rikkamad ja kaunimad tüdrukud,“ mainib ta muigelsui.

- Pärast lõpetamist asus tööle Pärnu Rannahoonesse. Suvisel tippajal algas töö külmköögis varahommikul ja kestis sulgemiseni, nädalavahetusel kella kaheni öösel. „Kui ettetellitud lauad kaetud said, oli kella viiest seitsmeni õhtul see aeg, kui enne uut avamist jõudsid korra rannas ja meres ära käia. Kokkadel ja kelneritel-ettekandajatel oli omavaheline võistlus esimese supluse osas, tavaliselt jäi see 1. mai kanti,” meenutab Helle.

- Töö polnud kergete killast. „Pärnu lihakombinaadist tuli loomaliha veerandi loomakere ja sealiha poole loomakere suuruses. Vahel tuli külmkambritest poolkülmunud loomakeresid ise kööki vinnata,“ räägib Helle. „Alles hiljem tekkis vabrikuköök, kust saadi lihast pooltooteid. Kalad tulid kalakombinaadist – rookimata ja otse merest. Piimakombinaat tõi oma toodangu 20- või 100-kilostes tünnides.“

- Restoran töötas üleliidulise standardi alusel, kus oli üle tuhande retsepti ja kalkulatsiooni grammide ja hindade järgi. Aga retsepte sai ka ise loodud. Just talv oli see aeg, kui meisterkoka kategooria saamiseks sai näitusi teha. Meeldejääva toidunäituse tegemisel tuli olla leidlik, seda ka toitude kaunistamisel. Tomatit, kurki, salatit, maitserohelist polnud ju aastaringselt saada, eriti talvel. Mina kasutasin siis arooniaid, pihlakaid, pohli, jõhvikaid,„ mäletab Helle. „Lisandiks sobisid ka marineeritud õunad, õuna-, karusmarja-, ploomi- ja paradiisiõunakompotid. Praelisandi puhul sai valida hapu- ja värskekapsasalati vahel, porgandid, kaalikad ja hapukurgid muidugi ka. Maitseainetest olid põhiliselt sool ja pipar, aga eks me püüdsime ka maitsestamises nutikad olla, näiteks tegime marineeritud lillkapsast.“

Kaunite tüdrukute koolist nõukogude restorani: meisterkokk Helle ja salapärane retsept