Kas pesu pesta öösel on päriselt odavam? 5 elektriarvete müüti
Pesumasina energiakulu sõltub nii programmist, temperatuurist kui ka sellest, millise hinnaga parasjagu elektrit tarbitakse. | foto: ShutterstockKas pesumasin tasub käima panna alles hilisõhtul? Kas Eco-programm, mis kestab kolm tundi, kulutab tegelikult rohkem kui tunnine kiirpesu? Ja kui telefonilaadija alati seinast välja tõmmata, kas see annab elektriarvel märgatava säästu?
Elektriarve vähendamise kohta liigub palju soovitusi, millest osa pärineb ajast, kui elektripaketid ja hinnastamine olid praegusest teistsugused. Mõnel vanal tarkusel on endiselt tõepõhi all, kuid mitte alati sel põhjusel, mida arvatakse.
1. Öösel on elekter alati odavam
See on ilmselt üks visamaid elektriarvega seotud müüte. Öösel võib elektri kasutamine tõepoolest odavam olla, kuid seda ei saa võtta universaalse reeglina. Põhjus on selles, et elektriarve koosneb erinevatest osadest ning elektrienergia hind ja võrguteenuse hind ei ole üks ja sama asi.
Elektrilevi võrgupakettide puhul sõltub võrguteenuse hinnastamine valitud paketist ning ettevõte eristab hinnakirjades ka erinevatel aegadel kehtivaid hindu. Seetõttu võib tarbimise kellaaeg võrgutasu puhul tähtsust omada. Börsielektri enda hind ei järgi aga reeglit, mille järgi oleks öö alati odavam kui päev. Eleringi börsihindade vaates muutub hind päeva jooksul ning kõige odavam periood võib sattuda nii öösse, hommikusse kui ka päevasesse aega.
Börsipaketiga kliendi jaoks ei ole seega kõige targem reegel pesta pesu öösel, vaid valida pesemiseks aeg, mil elektrihind on madalam. Ühel päeval võib selleks olla kesköö, teisel aga näiteks lõunaaeg.
Elering juhib tähelepanu ka sellele, et Nord Pool läks 30. septembril 2025 üle 15-minutilistele päev-ette hindadele. See ei tähenda siiski, et kõigil tarbijatel oleks põhjust iga veerandtunni hinda jälgida. Arvestada tuleb sellega, millise täpsusega konkreetse majapidamise elektriarvesti tarbimist mõõdab.
2. Fikseeritud elektripaketiga pole vahet, mis kell elektrit kasutada
Fikseeritud hinnaga elektrilepingu puhul ei muutu elektrienergia hind koos iga börsihinna kõikumisega, kuid see ei tähenda alati, et hind oleks ööpäev läbi sama.
Mõne fikseeritud elektripaketi puhul võivad aga päevane ja öine hind erineda, mistõttu tasub oma lepingutingimused üle vaadata. Lisaks ei koosne elektriarve ainult ostetud elektrienergiast. Arvel on ka võrguteenuse osa ning selle hinnastamine sõltub valitud võrgupaketist. Kui võrgupaketis kehtivad eri aegadel erinevad hinnad, võib tarbimise kellaaeg samuti arve suurust mõjutada.
Seetõttu tasub eraldi vaadata nii elektrimüüja lepingut kui ka võrgupaketti. Fikseeritud elektripakett ei tähenda automaatselt, et kogu elektriarve seisukohalt oleks täiesti ükskõik, millal suuremaid elektritarbijaid kasutada.
3. Pikk Eco-programm kulutab rohkem elektrit
Kui pesumasin näitab Eco-programmi pikkuseks kolm või isegi neli tundi, samal ajal kui tavaline programm lõpetaks poole kiiremini, tundub esmapilgul loogiline arvata, et kauem töötav masin kulutab rohkem elektrit. Programmi pikkus üksi ei näita aga selle energiakulu.
Euroopa Komisjoni pesumasinate energiatõhususe info järgi põhineb pesumasina energiamärgisel näidatav energiakulu just Eco 40–60 programmil. Energiamärgis näitab muu hulgas energiakulu 100 pesutsükli kohta ning programmi kestust eraldi, mistõttu ei saa pikemat tööaega automaatselt suurema energiakuluga võrdsustada. Samuti soovitab Euroopa Komisjon võimaluse korral valida Eco 40–60 programmi ja pesta täis masinatäisi.
Seega ei ole põhjust eeldada, et kolmetunnine programm kulutab automaatselt rohkem elektrit kui tunnine. Eco-programm ongi loodud nii, et pesutulemus saavutataks energiatõhusamalt, isegi kui selleks kulub rohkem aega.
4. 60 kraadi või 40 kraadi ei muuda elektrikulul suurt midagi
Pesutemperatuur võib energiatarvet märgatavalt mõjutada, sest soojema vee saamiseks on vaja rohkem energiat. Seetõttu ei ole ükskõik, kas kergelt määrdunud riideid pesta 40 või 60 kraadi juures.
Euroopa Komisjoni pesumasinate energiatõhususe juhistes soovitatakse võimaluse korral eelistada madalamat temperatuuri väga kuumale veele. Mida vähem peab pesumasin vett soojendama, seda väiksem saab üldjuhul olla ka selle energiakulu.
See ei tähenda, et kogu pesu tuleks alati võimalikult madalal temperatuuril pesta. Voodipesu, rätikute või hügieeniliselt nõudlikuma pesu puhul võib kõrgem temperatuur olla põhjendatud ning lähtuda tuleks rõiva, pesumasina ja pesuvahendi juhistest. Igapäevaste kergelt määrdunud riiete puhul pole aga põhjust valida automaatselt 60 kraadi, kui madalam temperatuur annab soovitud tulemuse.
5. Elektriarve vähendamiseks tuleb kõigepealt kõik laadijad seinast välja tõmmata
Ooterežiimil olevad elektriseadmed tarbivad tõepoolest elektrit, seega pole nende väljalülitamine mõttetu. Samas ei tähenda see, et ühe telefonilaadija seinast välja tõmbamine oleks tingimata kõige olulisem koht, kust elektriarve vähendamist alustada.
Euroopa Liit on ooterežiimi energiatarbimise vähendamiseks kehtestanud seadmetele eraldi energiatõhususe nõuded ning 2025. aastal muutusid need nõuded uutele turule toodavatele seadmetele rangemaks. Ka ooterežiimi energiakulu pole täiesti tähtsusetu, kuid ühe majapidamise puhul tasub esmalt tähelepanu pöörata suurematele elektritarbijatele.
Ühe kodu puhul tasub siiski vaadata tervikpilti. Kui majapidamises kasutatakse elektrikütet, boilerit, kuivatit, elektriahju või elektriautot, võivad need tarbimisele palju suuremat mõju avaldada kui üks tühjalt seinas olev laadija. Kõige mõistlikum on esmalt välja selgitada, kuhu suurem osa elektrist tegelikult kulub, ning seejärel hakata tarbimist muutma.









