Kas käes on aeg osta uus kodu?

Euribor hakkas langema juba 2024. aastal ning mullu detsembri alguseks jõudis see 2,1 protsendi tasemele. Selline muutus elavdas turgu ning Eesti Panga andmeil võeti möödunud aasta esimese kümne kuu jooksul eluasemelaene veerandi võrra rohkem kui sellele eel­nenud aasta samal perioodil.

Enne kui lasta end madalamast euriborist ja maksu-­küüru kaotamisest kaasa haarata, tuleb aga oma rahaasjad üle vaadata. Kohustusi ja võimalusi analüüsides selgub, kas praegu on piisavalt võimekust osta esimene kodu, soetada lisakinnisvara või võtta ette koduvahetus. Üle­vaate oma tuludest, kuludest ja kohustustest saad internetipangast, kus on võimalik vajalik info välja filtreerida.

Et saada mingitki aimu summast, mida kodu ostmiseks on võimalik laenuks võtta, on pankadel laenu­kalkulaatorid. Alati tasub pangatöötaja poole pöörduda ja paluda temalt oma laenuvõimekuse kohta täpsemat ülevaadet. Maksimaalsest võimalikust laenusummast on tähtsam see, kui palju ollakse valmis igakuiselt laenumakseks raha kulutama, nii et elukvaliteet säilib või ­paraneb.

Pank hindab võimekust ja vara, mitte elukorraldust

Kodulaenu otsus kujuneb eelkõige sissetuleku, maksekäitumise ja ostetava vara põhjal. 2025. aastal Swedbanki välja antud kodulaenudest võeti 43 protsenti koos kaastaotlejaga. Sealjuures korteri ostsid koos 35 protsenti ja maja 64 protsenti laenuvõtjatest.

Kui laen võetakse koos, on vajalik mõista, et mõlemad laenusaajad vastutavad kogu laenusumma tagasi­maksmise eest solidaarselt, vastutus ei jagune auto­maatselt pooleks. Enne lepingu sõlmimist tasub läbi mõelda kõikvõimalikud elumuutused, näiteks sisse­tuleku ootamatu vähenemine või ühiste plaanide ­muutumine.

Koduostjatele on kõige tähtsam hinnata realistlikult oma võimekust laenulepingut täita ning rääkida selgeks ja fikseerida omavahelised kokkulepped kirjalikult. Kui need on paigas, loob see hea eelduse, et laenukohustustega tullakse toime ka elus ette tulevate ootamatuste ­korral ja majandustsüklite muutudes.

Mida pakub kinnisvaraturg?

Oma sissetulekuid, väljaminekuid ja laenuvõimekust analüüsides mõeldakse läbi kaks peamist aspekti: kas ja kui palju on omafinantseeringuks raha ning kui palju on pank valmis laenu andma ja kui palju oled nõus võtma.

Nende kahe vastuse pinnalt saab selgeks, mis hinna­klassis kinnisvara tasuks vaatama hakata. Kinnisvarapakkumisi leiab portaalist kv.ee ja kinnisvara24.ee, kuid kindla sooviga ostja saab abi, kui pöördub mõne kinnisvarabüroo maakleri poole, sest võib olla pakkumisi, mis pole veel portaali jõudnud.

Kuna turg on elavnenud ja võrreldes 2024. aastaga on kvartal kvartali järel tasapisi kasvanud ka tehingute arv, siis on hinnatrend liikunud samuti tõusvas joones. Sellest ei maksa aga heituda, sest pakkumisi on palju ning müüjatel võib olla ruumi hinna üle läbi rääkida.

Kas laenutingimused on muutunud ja taotleda lihtne?

Pangad lähtuvad laenu väljastades vastutustundliku laenamise põhimõttest. Oluline on, et laenuvõtja sisse­tulek on jätkusuutlik ja võetav laen talle pikaajaliselt jõukohane. Laenuvõtja maksevõimet hinnatakse vähemalt 6% intressimäära arvestades ning eeldusel, et igakuisteks kohustusteks võib kuluda kuni pool sissetulekust. Samas kujundavad laenuvõtjad võimaliku laenusumma sageli just oma elustiili ja tarbimisharjumuste põhjal.

Tänapäeval on laenu taotleda lihtsam kui kunagi varem: taotlus tehakse internetipangas, nõustatakse telefoni või video teel, laenuleping allkirjastatakse internetipangas digitaalselt ning notaritoimingud saab teha kaugtõestamise teel. Emotsionaalselt kõige raskemaks võib osutuda sobiva kinnisvara leidmine või mitme seast valimine.

Millele veel mõelda ­seoses kodu ostmisega, ­sellest saad kuulata pikemalt Kogumispäeviku podcast’ist  „Mis on Sinu järgmine samm unistuse koduni?”.