„Kaks aastat tagasi, enne esimese koroonakevade sulgemisi, olime just käinud Jaapanis. Kuna piirangute tõttu kuhugi minna ei saanud ja tuli olla kodus, siis mõtlesime, et võtaks aias midagi suuremat ette. Niikuinii tahtsid teeplaadid juba vahetamist,” räägib Kadi Maidre.

Jaapanis nähtud ainulaadne minimalistlik aiakunst oli tekitanud isu midagi sarnast teha ka koduaeda. Uue kodu rajasid Maidred vanasse suvilarajooni ligi paarkümmend aastat tagasi. Endiste omanike suvemaja lammutati ja asemele kerkis moodne eramu. Aias jäi kõik esialgu endiseks: muru, mõned õuna-, ploomi- ja kreegipuud ning kiviktaimla.

Aiale uue ilme andmiseks palus Kadi appi hea tuttava, maastikuarhitekt Eveli Petersoni. Koos arutati läbi, mida ja kuidas teha, ning kujundaja joonistas plaani paberile. Selle järgi tegutsesid Kadi ja Mardo edasi. Kõik tehti ise, välja arvatud tänavakivist sillutised. Suuri pindu katvat killustikku ja koorepurumultši andis laiali tassida, aga samas oli see perenaise sõnul mõnus töö, mis pakkus füüsilist koormust. Märtsis alustati ja suve lõpuks oli uus aed valmis.

Sündis väga eriline aed, kus on kasutatud palju roostekarva metalli, suuri maakive ja eri tooni kivikillustikku, on mängitud erinevate pinnakatete ja reljeefiga ning kaunilt kulgevate joontega. Päris Jaapani aeda siiski ei tulnud, sest arvestada tuli olemasolevate tingimustega ja sooviga, et aed liiga palju hoolt ei nõuaks.

Lillepits metallil

Kuna pereisa Mardo tegutseb metalliettevõttes, oli võimalus kasutada metallijääke. Sellepärast ongi aias nii palju trendikat roostekarva metalli. Sellest on tehtud istutuskastid, peenra- ja teepiirded, puuriida- ja lõkkealus, kompostikast.

Kõige krooniks on neli suurt lillemustrilist metallpaneeli. Lillekujutised lõigati mehe töökohas laseriga. Kolm paneeli on nagu kunstinäitusel eksponeeritud pikal laudtaral, nendel on ka valgustus. Kui see hämaruse saabudes süttib ja valgus kumab läbi lillefiguuride, ilmuvad seinale hoopis teistsugused „maalid” kui päeval. Kas pole leidlik võte originaalseks aiavalguseks! Õhtul süttivad ka õunapuudel rippuvad suurte Hiina laternate kujulised valgustid.

Neljas suur pitsiline metallpaneel seisab vahva pilgupüüdjana murul ja kumab endast läbi looduslikku valgust.

Roostepruun sobib hästi kokku killustikust pinnakatete, puittara ja kuuri hallide toonidega. Hall värv oli Kadi valik: „See on imeline värv: ei torka looduses silma ja sulab kokku rohelusega, on ilus ja maitsekas. Ka roostepruuniga läheb hästi kokku.”

Bambus, tarnad, aiabonsaid

Aia taimevalikus on üritatud samuti järgida jaapanlikku joont, kasutades päikesetõusumaal nähtud taimi – jaapani mändi, bambust, tarnu – või nende sobivaid asendajaid.

Mägimändidest aiabonsaid eesaias on kõige ehedamad Jaapani aiastiili esindajad. Kunagi olid nad täiesti tavalised mägimännid, aga siis kutsuti kohale arborist neid vormima ning veeretati puude ümber kivid mägise maastiku matkimiseks. Ühte maja seina ääres kasvavat mägimändi üritab pere vormida samuti aiabonsaiks.

Tuhkpuuheki ääres on ilmet võtmas püsilillepeenar. Kadi: „Praegu on see veel tõeline Tootsi peenar. Aiakujundaja Eveli tõi mulle palju erinevaid püsikuid ja kõrrelisi, millest proovin kujundada õigetes proportsioonides peenart. Aina katsetan ja istutan ümber. Peenar on veel noor ja pole oma õiget suurust ja ilu saavutanud.“

Kujunduse autor ütles ka seda, et õievärvidest võib aias olla ainult valged, roosad või lillad toonid. Kollast ja sinist ei soovitanud ta kasutada. Perenaisele sobib selline valik hästi.

Kevadiseks silmailuks istutas perenaine aia tagumisele servale 70 roostekarva tulpi, kõik ühest sordist. Puidust piirdetara hallil taustal on nad väga ilusad, nii nagu ka lillade õisikupallidega kõrged laugud.

Veesilm ja kivijõed

Aiamaastikku elavdab kivises sängis madal veesilm. Kui minna üle silla, paistab läbi selge vee kauni kivimustriga põhi. Piklikud kivid on laotud nii, et see meenutab hoogsat liikumist.

„Leidsin selle idee internetist. Kivid olidki müügil vist kivijõe kivide nime all. Kui sängis vett ei ole, toimib see kuiva kivijõena,” kirjeldab Kadi.

Pump hoiab vee pidevas ringluses: väikeselt kivikünkalt voolab see mõnusa solinaga alla sängi ning seejärel jõuab läbi toru uuesti künkale. Kui päikest on, hakkab tööle ka väike päikesepatareiga purskkaev. Liikuv vesi püsib puhas.

Tänavakivide ja kiviklibuga kaetud looklevad aiateed meenutavad samuti jõgesid ja toovad aeda liikumist.

Tore aiakujunduslik leid on lõkkeplatsi ümber kulgevad madalad vallid, mis muudavad reljeefi mitmekesisemaks. Kahte valli katab muru, kolmandat padjandtaimed. Kevadisel õitseajal on värvilapiline kirev küngas tõeline silmarõõm.

Suured kivid olid krundil juba vanast ajast ning maja ees olnud kiviktaimlast jagus neid kõikjale aeda. Kiviveeretamist oli palju ning abiks käis ka kopp.

Ilus aiamaastik paitab silma ka elumaja põhjapoolsel küljel. Varjulisel alal oli varem vilets muru, nüüd katab maapinda kivikillustik. Jõena lookleva aiatee serva ehivad sõnajalad, roosakasvalgete õitega igihaljad rodod, jugapuu ning suured maakivid. Lihtne, puhas ja ilus.

On aega hetki nautida

Kauni kujunduse sai ka tarbeaianurk. Koorepuruga kaetud alal on kaks pikka metallraamis peenart, ühes maitsetaimed ja aedsalat, teises maasikad ja porgandid. Nende seltsi istutati kaks sõstrapõõsast, et lapsed saaks sealtki midagi suhu pista.

Tarbeaias leidsid taaskasutuse puittalad, mille juppidest tehtud aiatee viib kuuri kõrvale aianurka kompostikasti ja suitsuahju juurde.

„Meie aed vajab tõesti vähest hoolt. Näiteks olime mitu nädalat ära, aga tagasi tulles kulus koos abikaasaga vaid neli tundi, et kõik jälle korda teha. Peamine töö on mõned suuremad umbrohud ja kreegivõsud välja võtta ning muru niita, õnneks on muru hästi vähe alles jäänud. Aed on täpselt paraja suurusega,” leiab perenaine.

Mõnusad kohad aiaelu nautimiseks on kaks suurt terrassi. Maja ees on lõuna- ja läänekaarde jääv päikeseterrass, kus on hea istuda hilisõhtuni. Tagumiselt terrassilt liigub päike suvel pärast keskpäeva nurga taha. Kuumal ajal on seal hea varjus olla, aiamööbli juurde on plaanis rajada ka suveköök.

Jaapanliku puudutusega aed on hea koht mediteerimiseks. Kadi: „Tihti võtan endale veidi aega ja istun teetassiga mõne kivi või silla peal. Vee ääres on eriti hea olla. Kevadel on tagaaias kõige ilusam aeg siis, kui viljapuud, kiviktaimlaküngas ja tulbid õitsevad. Tasus Jaapanisse minna, et sealt saada aia kujundamiseks inspiratsiooni. Tore, et ka abikaasa tuli mõttega kaasa.”

Ilusat halli, roostepruuni ja jaapanlikku