Idanemisprotsent on märgitud vaid Suvipiha ja Hortecomi seemnete pakkidele, vastavalt 98 ja 85%. Maheseemned.ee omaniku Kadri Tulevi sõnul on idanemisprotsendi testimine kallis, aga aiapidajale oluline teave. Kadri soovitab igal inimesel enne seemnete mulda külvamist ise kodus niiske majapidamispaberi vahel või spetsiaalses idandamisnõus testida, kas ostetud seemned idanevad.

Suurt ajalist vahet eri tootjate seemnete idanemisel pole: mõnel on vahe paar tundi, teistel paar päeva, aga suurt pilti see ei muuda.

Kuhjaga seemneid!

Kui lähtuda vaid seemnete hulgast, on võitja ülekaalukalt selge.

Kui tahad saada palju seemneid, tasub valida Kurzemes Seklasi seemnepakk, sest selles on seemneid sees suisa üle 700 ehk pakil lubatud seemnete hulgast lausa 300 seemet rohkem!
Maheseemneid lubatakse 100 tükki, aga pakis on üle 200 seemnekese.
Horticom lubab u 360 seemet, pakis on 200 rohkem.
Suvipiha pakendil on kirjas 230, pakis 50 seemet rohkem.

Teisel tootjatel pole infot kirjas, kui palju rediseid pakist saada võiks. Samas hinnaklassis olevate seemnete puhul jääb Seston silma aga kõige nigelama kogusega – 289 seemet. Viimase plussiks aga räägib fakt, et need seemned on kõige suurema kasvujõuga, kerkides tugevaimalt idandamisnõust välja.

Mis veel silma jäi?

Seemnete kuju mõttes on huvitav, et erinevalt kõigist teistest miniatuursete kivikese kujulistest seemnetest on Suvipiha seemned ümmargused. Nende koor on seemne peal ka väga habras ja tuleb mitmetel lahti, kui seemneid näppude vahel sõeluda. Seemnete idanemist see aga ei häirinud.
Silmanähtavalt on erinev idandite värvus: kolm on täiesti rohelised (Kurzemes Seklas, Seston ja Maheseemned), teised lillaka alatooniga (Akone, Horticom ja Suvipiha).
Mõnevõrra väiksem erinevus on maitses. Akone on maheda muruse maitsega, Horticom mõrkjam kui teised, aga üldiselt on kõik parajalt kibedad, nagu redis olema peabki. Annab lootust, et ka redised tulevad sarnase maitsega.

Mahe- ja tavaseemne vahe

Et seemned kiiremini ja probleemideta tärkaks ning neid kuluks peenrale vähem, võidakse neid töödelda kas mehaaniliselt (sorditakse, puhastatakse ja lihvitakse) või keemiliselt. Esimese puhul ei teki küsimusi: seemneid on ju parem külvata, kui need saab pakist puhtana kätte. Keemiliselt töödeldakse seemneid erinevate pestitsiidide ja fungitsiididega, taimekaitsevahendite, kasvustimulaatorite ja väetistega, et vähendada kahjurite ja haiguste vastuvõtlikkust, ergutada kasvu ja tagada vajalikud toitaineid.

Enamasti töödeldakse suuremaid seemneid, nagu kurk, kõrvits, peet jne. Alates 2019. aastast otsustas Euroopa Liit, et tiraamiga puhitud seemned ei ole tervisele piisavalt ohutud ja nüüd on see keelatud. Need seemned peaksid olema pakis värvilised ja märge selle kohta peaks samuti pakil olemas olema. Mõnda aega tagasi juhtus, et märget paki peal polnud, nii et igaks juhuks tuleb alati ise valvas olla ja kontrollida, kas seeme on värviga kaetud või mitte.

Kuigi töödeldud seemnete puhul võib olla saak suurem ja uhkem, siis miinuspooleks on see, et kasutatud keemilised ained jäävad väheses koguses ka valmiva vilja sisse, see aga võib pikas plaanis tervisele kahjulik olla.

Nipiraamatu lemmik!

Kõik testi valitud seemned olid võrdselt head! Aga kui peaks valima lemmiku, siis uuesti ostaks Kurzemes Seklasi rediseseemneid, sest neid sai sama hinna eest rohkem, kõik seemned idanesid ja neis oli ka jõudu.

EKSPERIMENT | Parimad on seemned, mis ka tärkavad! Millist redist idandamiseks valida?