Peagi algavas märtsikuus võiks aknalaua jagada kolmeks kasvutsooniks: kiiresti valmivad idandid, kohe potist taldrikule rändavad noored maitsetaimed ning ettekasvatatavad köögiviljad ja suvelilled.

Idandid
Idandeid kasvatatakse ilma mullata, sest suhu lähevad nii seeme kui idu. Pealegi süüakse saak nii ruttu ära, et taim ei peagi mullast toitu saama, idanemiseks piisab seemnes talletunud toitainetest.
Idandid sisaldavad mitmeid kasulikke aineid, millest just talve lõpul puudust tuntakse – vitamiinid, kiudained, ensüümid. Kui seeme imab end vett täis, toimuvad varuainetes olulised muutused. Näiteks C-vitamiini seemnes pole, kuid idandis juba on.
Idandamiseks sobivad nii meie kodumaiste taimede kui ka mitmete Aasia päritolu taimede seemned: põlduba ja aedhernes, lääts ja tatar, rukis ja nisu, päevalill ja kress-salat, adzuki-uba (Paseolus angularis), munguba, daikon ehk jaapani redis, kreeka ehk põld-lambalääts, brokoli ehk spargelkapsas.
Samas ei sobi idandamiseks mitte igasugused seemned: seeme ei tohi olla töödeldud taimekaitsevahendiga ega pärineda tugevalt väetatud taimelt. Seemne puhtuses võib kindel olla, kui tead täpselt selle päritolu (oma või naabrinaise aiast) või ostad spetsiaalselt idandamiseks mõeldud bioseemneid. Näiteks firma Suttons müüb sel kevadel mahe- ehk ökokasvatusest pärit seemneid. Firmal Sperli on aga eriti suur just idandamiseks mõeldud bioseemnete valik, millel kaasas ka idandamisnõu. Hakkama saab aga ilma spetsiaalse idandamisnõutagi, kasutades näiteks klaaspurki.

Kuidas idandada?
* Pane seemned toasooja veega täidetud purki päevaks kuni ööpäevaks likku.
* Järgmisel päeval vala vesi ära ja pese seemned puhtaks. (Toitainerikast vett võid kasutada toalillede kastmiseks.)
* Pane seemned purki tagasi ja kata see marliga, mille võid purgi kaela ümber kummiga kinnitada.
* Loputa seemneid nii hommikul kui õhtul toasooja veega, et nad parasjagu niisked oleks. Juba idanemist alustanud ja kuivale jäänud seemned hukkuvad ruttu.
* Purki ei tohi jääda ka liigset vett, siis seemned roiskuvad. Vee nõrgumiseks hoia purki pärast seemnete pesemist viltu või tagurpidi.
* Et kõik seemned ühtmoodi niisked oleksid, võid purki raputada – nii segunevad märjad ja kuivad seemned omavahel.
* Parim idanemistemperatuur on 21–24 kraadi ja idanemiseks ei vaja seemned valgust. Kui idu on väljas, aseta purk valguse kätte, et idud roheliseks muutuksid.
* Kui idud on 0,5–1-sentimeetrised, võid neid juba sööma hakata. Olenevalt liigist kulub selleks 3–5 päeva.
* Kui oled idandanud korraga rohkem seemneid, kui jõuad ära tarvitada, võid hoida ülejääki külmkapis, kus nad säilivad paar-kolm päeva. Ka neid tasub iga päev loputada.

Kasvupotist praetaldrikule
Idanditest järgmine samm aknalaual on noored võrsed. Tuntumad aknalaual kasvatatavad noored taimed on põld-võõrkapsas, liivsinep, salatkress ja suhkruhernes.
Ülikiire idaneja on salatkress. Seda maitsetaime idandatakse tihti mitte mullal, vaid taldrikule asetatud riidetükil. Selleks võib kasutada näiteks mahulist vatiini või neljakordset marlit, mis tuleb märjaks teha. Kuna salatkress on valges idaneja, siis polegi muud, kui vala seemned marlile ja jälgi, et nad kuivale ei jääks. Taimed on söödavad juba 5–6 päeva pärast.
Teisi võrseid kasvatatakse ikkagi mullas, kuid tark on neid mitte mulla alla peita – mulla pealt idanemist alustavad võrsed on puhtad.

Suhkruhernes. Pane lillepotti või veel parem – mõne madala nõu põhja 3–4 cm paksuselt väetamata kasvuturvast või külvimulda, kasta korralikult ja laota sellele ööpäev aega vees ligunenud suhkruherned, suru kergelt vastu mulda ja kata kilega, milles on augud. Kilet tuleb iga päev õhutamiseks korra eemaldada.
Kuni idude väljumiseni seemnest on kõige tähtsam soojus (21–24 kraadi), valgust esialgu vaja pole. Kui taimed on tärganud, vii nõu valguse kätte, eemalda kile ja kasta vajalikul määral. Kui sööte ära mõne sentimeetri pikkused võrsed, pole kunstvalgust vaja, piisab lõunapoolsest aknalauast. Saaki võid hakata tarbima 7–10 päeva pärast.
Head aknalaual idanejad on ka põld-võõrkapsas ehk rukola (Eruca vesicaria) ning võõr-liivsinep (Diplotaxis tenuifolia ehk Rucola selvatica), mis sarnaste nimede tõttu kipuvad omavahel segamini minema.
Põld-võõrkapsas ja liivsinep. Põld-võõrkapsas idaneb kiiremini ja sobib seepärast paremini aknalaua-maitsetaimeks. Samas pole ta nii tugeva maitsega kui aeglasemalt idanev võõr-liivsinep, mis sobib paremini peenrale. Liivsinepi lehed kasvavad pikemaks ning neid süüakse enne õitsemist.
Söögisibul. Värske rohelise saamiseks on lihtne ajatada harilikku ehk söögisibulat. Seda võib teha nii vees kui mullas. Vees ajatamise korral tuleb appi võtta papist ketas või mõni muu vahend, millega saab sibula asetada nõusse nii, et vaid kolmandik mugulast on vees. Parem on aga ajatada sibulat mullas, sest vees kipub mugul mädanema minema. Sibul tuleb asetada potti, nii et pool mugulast on turbas. Turba paksus võiks olla 6–8 cm. Tavalisel toatemperatuuril (18–22 kraadi) saab sibulapealseid süüa umbes kolme nädala pärast.

Kannatlikule aednikule
Aknalaual võib kasvatada ka kõiksuguseid teisi maitsetaimi või ka lausa köögivilju. Aeglaselt kasvavad ja varakult külvatavad taimed vajavad aga palju valgust. Isegi lõunapoolsel aknalaual kipub märtsikuus päevavalgust veel nappima. Pealegi küpsetab palav märtsipäike taimi liigselt, seepärast on nende ettekasvatamiseks parem hoopis ida- või läänepoolsem aknalaud.
Päikese tõusu ja loojumise vahele jääb märtsis umbes 11 tundi. Enamik taimi vajab aga 16-tunnist valget päeva. Lisaks ei ole kõik märtsipäevad ka päikeselised ja valgust on seetõttu veelgi vähem. Enne aprilli külvatavate taimede ettekasvatamiseks on vaja taimelampi. Ühest lambist piisab ühe ruutmeetri valgustamiseks.
Aknalaual kasvatamiseks on aretatud spetsiaalsed põõsakujulised sordid, mis sobivad hästi pottidesse. Nad võtavad vähe ruumi, on madalad ja kompaktsed ning annavad palju saaki. Potti sobivatest taimedest on olemas näiteks Suttonsi potitomat ‘Faworyt’, füüsal ‘Little Latern’ ja kibepaprika ‘Peach Habanero’. Potti sobib kasvama panna ka n-ö üheaastast rippmaasikat, peente lehtedega basiilikusorte ja potitilli.
Suvelilledest külvatakse juba märtsis näiteks lobeeliat, alatiõitsevat begooniat, nelke, aedlevkoid, peiulillesid.
Lisaks valgusele vajavad pikka aega ühes ja samas paigas kasvavad taimed ka süüa. Külvimullas idanenud taimed tuleb pärast esimeste pärislehtede ilmumist pikeerida ümber toitainerikkamasse kasvusegusse. Taimi tuleb kord nädalas väetada, maitsetaimi lahjema, näiteks spetsiaalse maitsetaimeväetisega, suvelilli aga lilleväetisega.

Aknalauahooaeg on peagi avatud! Too värske rohelisega tervislik taldrikule