Aiahooaeg on alanud! Mida teha aprillis?

Kuigi aprillikuu ilmad võivad veel üsna heitlikud olla, saab siiski julgelt öelda, et aiahooaeg on alanud.

Kiiret tegutsemist vajavate tööde nimekiri järjest pikeneb. Samas tuleb endale aru anda, et kõigi töödega kiirustada ei maksa. Kuu alguses on veel liiga vara külvata kütteta kasvuhoonesse mõeldud kurgitaimi või õue istutamiseks kõrvitsaid. Maikuu ei ole tavaliselt veel ühtlaselt soe, et need edukalt kasvada saaksid, rääkimata öistest miinuskraadidest. Paras aeg seda teha on umbes 4–6 nädalat enne kasvukohale istutamist ehk aprilli viimasel kuni mai esimesel nädalal.

Praegu on oluline oma õuetuba korralikult puhtaks teha. Kui sügisel jäid veel mõned lehed riisumata või maha kukkunud viljad koristamata, siis nüüd on viimane aeg need kokku korjata ning korrektselt komposteerida, sest just seal on endale pelgupaiga leidnud mitmesugused taimehaigused ja kahjurid, mis suvel taimi kimbutama hakkavad. Ennetamine on alati kõige parem tõrjemeede.

Päevane päikesesoe võimaldab kasvuhoones juba päris mugavalt tegutseda. Siiski peab arvestama, et öösel võib jahedaks minna ja kasvuhoonesse viidud taimed tuleks öötundideks kattelooriga kinni katta, et mahendada ­temperatuurikõikumisi.

Olenevalt sellest, kuidas kuu jooksul muld taheneb, saab hakata mõtlema juba esimeste peenarde tegemise ja külvide peale. Hea aeg on jagada püsikuid, mis hetkel on juba nina mullast välja pistnud.

Mida aprillis aias teha?

• Lume alt sulab välja maha kukkunud kuivanud oks, lille­varsi ja tuulega kokku puhutud lehti. Talvel on need olnud heaks pelgupaigaks nii headele kui ka kahjur­putukatele. Nüüd tasub need kõik kokku koguda, et kahjurid ja haigused aias võimust ei võtaks.
• Enne pungade puhkemist on paras aeg esimest korda pritsida viljapuid, marjapõõsaid ja roose kas raudsulfaadi, karbamiidi või vasksulfaadi lahusega, et ennetada haiguste teket ning eemaldada kahjurite munad ja vastsed.
• Kevad on paljude püsikute jagamise aeg. Aastatega kasvavad mõned taimed tihedaks puhmikuks ja hakkavad keskelt hõrenema. Sellisel juhul tasub taim välja kaevata, jagada mitmeks osaks ja istutada uuesti. See noorendab taime ning annab võimaluse sama liiki peenras rohkem kasutada. Püsikute jagamine varakevadel aitab neil enne suve hästi juurduda.
• Aprillis alustatakse esimeste külvidega avamaal. Jahedat taluvad köögiviljad – näiteks hernes, redis, spinat ja salatid – võivad juba üsna varakult mulda minna. Need kultuurid eelistavadki jahedamat ilma ning kasvavad kiiresti. Varajane külv võimaldab saada esimest saaki juba suve alguses. Suureks abiks on kasvutunnelid ja katteloor. Mõtle juba enne külvi, kuidas need paigutad või ­kinnitad.

Ühtlasi on mõistlik paigaldada pojengide, ronitaimede ja herneste toed enne, kui taimed suureks kasvavad. Hiljem on seda teha keerulisem, võib kahjustada juuri ja noori võrseid.

• Ära unusta, et koos kultuurtaimedega tärkavad ka umbrohud. Kohe esimeste külvide järel tasub asuda rohima ka püsikute peenraid. Esialgu piisab sellest, kui mullapind kõplaga üle kobestada, et häirida tärganud umbrohtude kasvu.
• Vaata üle kompostikast. Kui see on sulanud, siis sõelu sisu läbi ja vii peenardesse. Orgaaniline aine parandab mulla struktuuri, hoiab niiskust ja annab taimedele vajalikke toitaineid kogu kasvuperioodiks. Varakevad on selleks parim aeg, sest muld on niiske ja toitained jõuavad enne intensiivset kasvuaega hästi juurteni.

Kuidas paljundada lumikellukesi?

Lumikellukesi on kõige lihtsam paljundada puhmiku jagamise teel. Parim aeg selleks on kohe pärast õitsemist, kui taimed on veel rohelised. Siis on sibulad aktiivsed ja juurduvad uues kasvukohas kiiremini.

Selleks kaevatakse lumikellukeste puhmik ettevaatlikult maa seest välja. Tavaliselt koosneb see mitmest väiksemast sibulast, mis on aastatega tihedalt kokku kasvanud. Mullakamakas raputatakse kergelt lahti ja sibulad eraldatakse üksteisest käega või vajaduse korral noaga. Tähtis on, et igal sibulal jääks alles juureosa ja mõned lehed, sest need aitavad taimel pärast ümber­istutamist kiiresti taastuda.

Eraldatud sibulad istutatakse kohe mulda tagasi. ­Istutussügavus võiks olla umbes kaks kuni kolm sibula kõrgust. Taimede vahele jäetakse paar sentimeetrit ruumi, et nad saaksid uues kohas edasi paljuneda. Pärast istutamist tasub muld kergelt kinni vajutada ja vajadust mööda kasta.

Enamlevinud püsililled, mida jagatakse varakevadel

Püsililled kasvavad aastatega tihedaks puhmikuks ja võivad hakata keskelt hõrenema või vähem õitsema. Jagamine noorendab taime, annab juurtele rohkem ruumi ja parandab õitsemist. Samal ajal saab ühest taimest mitu uut.

Seega kaeva taim ettevaatlikult välja, jaga juurepuhmik labida või noaga mitmeks osaks ja istuta uuesti mulda. Igal jagatud osal peaks olema nii tugev juuretükk kui ka kasvupungad.

Aed-leeklill (Phlox paniculata)

Hosta (Hosta)

Sügisaster (Symphyotrichum novi-belgii, sün Aster novi-belgii)

Kaunis kikkahari ehk kaunis kukehari (Hylotelephium spectabile)

Päevaliilia (Hemerocallis)

Sügisheleenium (Helenium autumnale)

Harilik raudrohi (Achillea millefolium)

Aedmonarda (Monarda didyma)

Faasseni naistenõges (Nepeta × faassenii)

Aediiris (Iris × germanica)

Punane siilkübar (Echinacea purpurea)

Suureõiene kellukas (Campanula persicifolia)

Kurekell (Aquilegia vulgaris)

Harilik murtudsüda (Lamprocapnos spectabilis, sün Dicentra spectabilis)

Tore kurereha (Geranium × magnificum)

Mida aprillis kasvuhoones teha?

Just praegu käib kõige aktiivsem elu kasvuhoones. Külvamine, pikeerimine, jagamine, pintseerimine jne. Ruumi jääb järjest vähemaks. Varakult külvatud suvelilled vajavad juba mitmendat ümberistutust. Uusi külve lisandub aga iga päev. Kõik, mis suvel aeda kaunistab, peab hetkel veel kasvuhoone kaitsva katuse alla ära mahtuma.

• Kevadine päike on väga terav. Jälgi hoolikalt kasvuhoone temperatuuri, et seal päevaajal liiga soojaks ei läheks. Vajaduse korral ava luugid, veel mugavam aga, kui paigaldad temperatuurile reageeriva automaatse luugiavaja. Hoia pilk peal ilmateatel, et võiks öiste miinuskraadide korral taimed kattelooriga katta. Värskelt pikeeritud noored taimed võivad ­vajada ka varjutamist.
• Taimi kastes eelista altkastmist. Tihedalt koos kasvavad taimed on vastuvõtlikumad seenhaiguste suhtes. Kui aga lehed püsivad kuivad ja õhk liigub piisavalt hästi, siis ei tohiks probleemi olla.
• Paras aeg on ette valmistada vihmavee kogumise süsteem. Loodusest tulnud vesi meeldib taimedele palju rohkem ja on rahakotisõbralikum.
• Viimane aeg on alustada varajase kartuli eelidandamisega. Selleks sobib näiteks väga varajane ja kiirekasvuline sort ’Solist’. Eelidandamine annab saagile paarinädalase edumaa. Seemneks valitud mugulad pannakse madalasse nõusse sooja ja valgesse kohta. Kui viia mugulad kasvuhoonesse, siis peab kindel olema, et miinuskraadid neile ligi ei pääse. Optimaal­ne temperatuur on umbes 15–18 kraadi. Eel­idandatud kartulid istutatakse õue, kui mullapind on püsivalt 5–6 kraadi soe. Ka siis on varajasema saagi huvides soovitatav kasutada lisaks katteloori.

Köögiviljad, mida esimesel võimalusel külvata

Redis – üks kiiremini kasvavaid köögivilju. Esimene saak võib valmida juba 3–4 nädalaga.

Spinat – külmakindel lehtköögivili, mis kasvab hästi just jaheda kevadilmaga.

Lehtsalat – varajane külv annab pika saagiaja, eriti kui külvata mitmes jaos.

Hernes – talub kevadist jahedust ja idaneb hästi juba üsna külmas mullas.

Porgand – ei talu ettekasvatamist, mistõttu külvatakse seemned otse kasvukohale.

Till – külmakindel maitsetaim, mis tärkab aeglaselt, kuid kasvab hästi kevadel.

Petersell – samuti jahedust taluv maitsetaim, mida võib külvata varakevadel.

Pastinaak – pika kasvuperioodiga juurvili, mis vajab varajast külvi.

Naeris – kasvab kiiresti ja talub kevadist jahedat ilma.

Rukola – kiiresti kasvav lehtköögivili, mida saab kevadel mitu korda külvata.

Mida aprillis toas teha?

Kevade saabudes muutuvad aktiivsemaks ka toataimed, sest päevad pikenevad ja valgust on rohkem. See tähendab, et paljud toalilled alustavad uut kasvuperioodi ja vajavad senisest rohkem tähelepanu. Esmalt tasub taimed hoolikalt üle vaadata – eemaldada kuivanud lehed ja kontrollida, ega lehtede alumisel küljel pole kahjureid.

• Kevad on hea aeg taimede ümberistutamiseks, sest värske muld annab juurtele rohkem toitaineid ja kasvuruumi. Kui juurepall on potis liiga tihkelt täis kasvanud või ulatuvad juured lausa potipõhja aukudest välja, siis on viimane aeg taimele suurem pott otsida.
• Samuti võib hakata mõõdukalt väetama, sest aktiivse kasvu ajal vajavad taimed lisatoitaineid. Oluline on väetisega mitte liialdada, sest see võib taimede juuri kahjustada. Kastes tasub jälgida, et muld ei jääks liiga märjaks ega kuivaks ka liiga kiiresti läbi. Taimed on ise aktiivsemad ja vajavad rohkem niiskust, lisaks teeb päike oma töö. Kasta tuleb märksa tihedamini kui mõni kuu tagasi. Tasub katsuda mulda ja kuulata, mida taimed „räägivad”.
• Kevadel võib taimi aeg-ajalt ka leige veega piserdada või lehti niiske lapiga puhastada, et eemaldada tolm ja parandada fotosünteesi. Hea on taimi vahetevahel aknalaual pöörata, et nad kasvaksid ühtlaselt ega ­veniks valguse poole viltu. Kui ilm muutub soojemaks, võib mõne toalille tuua päevaks rõdule või terrassile värsket õhku nautima, kuid seda tuleb teha järk-järgult, et taim ei saaks päikesepõletust.
• Suurte dekoratiivsete lehtedega toataimed, mis on pigem troopilise alusmetsa päritolu, võiks viia lõunapoolselt aknalaualt eemale, et päike neile liiga ei teeks.