31. oktoober on ülemaailmne säästupäev: hea põhjus oma rahaasjad üle vaadata

Säästmisest on lihtne rääkida, kuid tegelik võimalus raha kõrvale panna sõltub suuresti sissetulekust, püsikuludest ja pere olukorrast. Kui eluasemele, toidule, transpordile ja muudele vältimatutele kuludele läheb suurem osa sissetulekust, võib säästmiseks alles jääda üsna vähe.

Eestlased mõtlevad säästmisele varasemast rohkem

Rahandusministeeriumi 2026. aasta rahatarkuse uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine säästmisse ja tuleviku planeerimisse on paranenud. Võrreldes 2023. aastaga toimus suurim muutus just rahalistes hoiakutes ning üha enam väärtustatakse pikaajalist planeerimist ja säästmist.

Samas ei tähenda suurem valmisolek säästa, et kõigil oleks selleks iga kuu võrdsed võimalused. Säästmisvõimalused sõltuvad muu hulgas sissetulekust, püsikuludest ja leibkonna olukorrast.

Statistikaameti viimase avaldatud näitaja järgi oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär 2024. aastal 7,3 protsenti. Aasta varem oli see 3,6 ja 2022. aastal 2 protsenti.

Säästumäär annab üldise pildi sellest, kui suur osa Eesti kodumajapidamiste kasutatavast tulust jääb tarbimata. Seega ei tähenda 7,3 protsenti, et iga Eesti pere pani just nii suure osa oma sissetulekust säästudesse. Mõnel leibkonnal võivad olla märkimisväärsed säästud, teisel ei pruugi kuu lõpus midagi üle jääda.

Säästmine ei pea algama suurest summast

Rahalise puhvri eesmärk ei pea olema ainult reis, uus auto või mõni muu suurem ost. Kõigepealt võib säästa ootamatusteks: kodumasina rikkeks, autoremondiks, ootamatuks raviarveks või olukorraks, kus sissetulek ajutiselt väheneb.

Rahaasjadest parema ülevaate saamiseks võib alustada oma igakuiste tulude ja kulude läbivaatamisest. Nii on lihtsam märgata, kas eelarves jääb ruumi ka regulaarseks säästmiseks.

Väike puhver võib anda rohkem kindlustunnet

Säästmise puhul ei pea esimene eesmärk olema võimalikult suure summa kogumine. Juba väike rahaline puhver võib aidata vältida olukorda, kus ootamatu väljaminek lööb kogu kuu eelarve segamini.

Oluline on valida säästmiseks summa, mida saab järjepidevalt kõrvale panna. Kui raha tuleb iga kuu säästukontolt igapäevaste kulude katmiseks tagasi võtta, võib kõrvale pandav summa olla lihtsalt liiga suur.

Mõne pere jaoks tähendab säästmine sadu eurosid kuus, teise jaoks kümmet või paarikümmet eurot. Mõlemal juhul võib regulaarne kogumine olla samm suurema rahalise kindlustunde suunas.

Ülemaailmne säästupäev võibki olla hea meeldetuletus, et säästmine ei pea algama suurelt. Tähtsam on leida enda eelarvesse sobiv viis, kuidas tuleviku jaoks järjepidevalt midagi kõrvale panna.

Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium, World Savings and Retail Banking Institute (WSBI).